Kuhu anda hoiule pere fotoalbumid, vaarvanemalt päritud ehted-tööriistad, antiikmööbliese ja sentimentaalse väärtusega serviis, kui kavas on pikemaks ajaks Eestist lahkuda või ei taheta ühest kodust teise rännates asju ühes võtta?

Alternatiivi abivalmis sõpradele ja tuttavatele, kes eraldaksid oma kontorist või pööningust nurgakese – mööblieseme hoidmiseks juba võrdlemisi suure nurgakese –, polegi nii hõlbus leida. Muuseumi? Arhiivi? Lihtsalt lattu?

Dokumendihoiule keskendunud eraarhiivid annavad oma kodulehekülgedel ridamisi teada, et säilitatakse vaid asutuste paberimajandust ja vajaduse korral võetakse ette selle hävitamine, eravarandust sinna pakkuda ei maksa.

Küll saab dokumentide ja näiteks ehete tarvis üürida pangas hoiukapi. Sampo pangal on infotöötaja Siiri Raudsepa sõnul pakkuda A4-bürookirja formaadis kappe sügavusega neli või kümme sentimeetrit.

Väiksema kapi üürimine maksab 100 krooni, suurema 200 krooni kuus. Aastatasu on vastavalt 800 või 1500 krooni. Mida kliendid kappi panevad, pank Raudsepa sõnul ei jälgi ega tea. “Sellel hetkel on nad üksi ja võtmed on ainult kliendi käes,” ütles infotöötaja. “Kapid on ikka pidevalt kasutuses. Koju ei jäeta midagi, kui kauemaks ära minnakse.”

Filmiarhiiv on säilitustalituse peaspetsialisti Rita Tuuliku sõnul võtnud küll säilitada filme, kuid fotodel tuleb läbida tihe valikusõel: hoiule neid ei võeta ja ka annetustena ei soovita kogusse albumitäite kaupa lisamaterjali. Üldsusele tundmatu inimese ülesvõtetest valitakse arhiivi vaateid ja pilte riikliku tähtsusega sündmustest.

Ametlikult pole eravaranduse hoidmist ette nähtud ka Eesti ajaloomuuseumis, ent kogude osakonna peavarahoidja Sirje Pallo sõnul on võimalikud erandid. “Kui on tõesti väärtus, millest ka meie oleme huvitatud, siis tagastamiseni peaks olema meil võimalik hoiule antud asju kasutada,” ütles Pallo. Olgu siis tegemist näituse või publikatsiooniga.

Kolmteist aastat tegutsenud eraarhiiv Arhiivikorrastaja OÜ laiendab parasjagu kesklinna lähistel hoidlapinda: vahetatakse vana põrandat, töömehed sätivad signalisatsiooni, metallriiulid ootavad kokkupanemist.

Tegevdirektor Eha Järvoja sõnul on hoiukoht mõeldud peamiselt asutustele, aga vastu võetakse ka eraisikute varandust. “Kliendid kleebivad arhiivikarbid kinni, meie vormistame lepingu ja garanteerime, et see seisab valve all,” selgitab Järvoja. “Võime hoiule panna ka klaveri.”

Peaasi et ei plahvata

Hindade kohta üleb Järvoja, et kõik sõltub kokkuleppest, riiulimeetri suuruse arhiivi säilitamise eest tuleb kuus välja käia 30–70 krooni. Hoiustajad ei küsi, mis pakis on, tuleb ise olla mõistlik. Peaasi et ei plahvata.

OÜ Kespri Arhiiv on samuti valmis võtma eraisikutelt asju hoiule, näiteks raamatuid ja dokumente. Ühe riiulimeetri pakkide säilitamine sobilikus temperatuuris ja õhuniiskuses maksab sõltuvalt hoiustatud asjade kogusest 19–50 krooni kuus.

Kasti sisu kontrollitakse ja pannakse kirja. “Võimalust on uuritud, aga eraisikud pole seda teenust kasutanud. Võib-olla nad on ikka leidnud mõne sugulase, kelle juurde asjad viia,” nentis juhataja Tanel Truu.

Vaata ka:

http://www.ra.ee/?topic=104