Reuters/Scanpix

Viimati loeti siinsed katoliiklased üle 2000. aastal koos ülejäänud Eesti rahvaga. Tollase rahvaloenduse andmeil oli neid 5745 ehk 0,5% Eesti rahvastikust. Ehkki katoliku kirik ise ütleb oma kodulehel, et tegemist on väikese, ent kasvava organisatsiooniga, ei saa selle esilekerkimisest rääkida: 13 aastat pärast rahvaloendust hindab kirik oma liikmete hulgaks 6000 inimest, sama kinnitas ka Tartu ülikooli kirikuloo professor Riho Altnurme. Professor paigutaks katoliku kiriku „menu” pigem 1970. ja 1980. aastatesse, kui katoliikluse poole hakkasid vaatama just kultuuriinimesed. „Paljud neist tundsid huvi keskaja vastu ja võtsid seetõttu suuna katoliku kiriku poole,” selgitas Altnurme.

Ühtlasi kinnitas ta mujalgi maailmas valitsevat trendi, et üha rohkem katoliiklasi tuleb juurde endiste luterlaste hulgast. Põhjuseks võib pidada tõsiasja, et luteri kirik on roomakatoliku kirikule lähenenud ning võtnud üle katoliku kirikule omaseid mõisteid ja traditsioone. Professor tõi näiteks, et kui varem ei kasutatud luteri kirikutes sõnu preester ja missa, siis nüüd on need olemas. Katoliku kiriku positsiooni Ida-Euroopas on tugevdanud ka poolakast endine paavst Johannes Paulus II.

Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse preester isa Miguel märkis, et katoliiklasi tuleb juurde noorte inimeste hulgast ja sageli on põhjuseks abiellumine: värske abikaasa soovib astuda samasse usku, kuhu kuulub tema teinepoolgi.

Ehkki eestlaste hulgas on tulihingelisi katoliiklasi vähe, tuntakse Altnurme sõnul katoliku kiriku vastu huvi. Seda näitas kas või paavsti valimiste jälgimine. Altnurme arvab, et põhjuseks on katoliku kiriku väline stiil, traditsioonid ja konservatiivne hoiak. „Roomakatoliku kirik jätab tugevama mulje,” sõnas ta.

Paistab, et konservatiivne hoiak on tõepoolest eestlaste seas populaarsemaks muutunud, sest näiteks Tartu katoliku kooli õpilaste arv kasvab iga aastaga: praegu on seal juba 347 õpilast. Kooli menu kommenteerides tõdes Altnurme, et populaarseks on muutunud ka teised kristlikud koolid. Põhjuseks on eeskätt nendes koolides tähtsal kohal olevad traditsioonid, distsipliin ja moraalsed väärtused.

Eri organisatsioonid

Rääkides uue paavsti mõjust Eesti katoliku kirikule on huvitav, et Franciscus I kuulub jesuiitide hulka, Eestis on aga jäme ots Opus Dei liikmete käes: nende hulka kuulub Eesti apostellik administraator Phillipe Jourdan. Ajalooliselt on Opus Dei ja jesuiidid nii Eestis kui ka mujal maailmas pigem vaenujalal olnud.

Kahte oganisatsiooni võrreldes nimetas Altnurme, et Opus Dei on olnud pigem lihtsate inimeste kaitseks loodud organisatsioon, mis tegeleb sotsiaalse õiguse levitamisega. Jesuiitide ordu seevastu on olnud intellektuaalsem. Altnurme sõnul jälgib ta huviga, kas jesuiidist paavst võiks Opus Dei ja jesuiitide vastuolu vähendada. „Võib öelda, et need ordud esindavad erinevaid klasse.”Eesti roomakatoliku kirik2000. aasta rahvaloenduse andmeil pidas Eestis end katoliiklaseks 5475 inimest, seda on umbes 0,5% rahvastikust. Praegu hinnatakse katoliiklaste arvuks umbes 6000.

Tegutseb kaheksa kogudust: neli Tallinnas, üks Tartus, Pärnus ja Valgas ning viis Lääne- ja Ida-Virumaal.

Ametis on kaheksa diötseesipreestrit, kaks ordupreestrit, kaks personaalprelatuuri vaimulikku.

Eestis on 18 nunna.

Suurim klooster on Tallinna Pirita klooster, kus tegutsevad ka Halastuse Misjonäride Ordu õed.