Endise korra järgi toimus Tallinna Vee hindade korrigeerimine iga aasta 1. jaanuaril ja kokkuleppel linnaga lähtuvalt ettevõtte ja linna vahelisest teenuslepingust. Monopolide ohjeldamise seaduse järgi peab ettevõte 1. jaanuariks hinnataotluse esitama kooskõlastamiseks konkurentsiametile.

Üleeilseni ootas konkurentsiamet oma veebilehel avalikkuselt soovitusi veeteenuste hinna arvutamise juhendile, mille järgi Tallinna Vesi hindu koostama peaks. Juhend valmib novembri alguseks.

Seni on konkurentsiamet avaldanud arvamust, et vee hinnad peaksid pealinnas kuni veerandi võrra väiksemad olema. Millal tegelikult hindade muutmiseks läheb, ei saa Ots veel öelda. Seadus jätab tärmini lahtiseks: kuni ettevõte pole seadusele vastavaid hindu kehtestanud, võib jätkata 31. oktoobril kehtiva hinnakirjaga. Samal ajal on konkurentsiametil igal ajal õigus nõuda uute hindade kehtestamist. „Kuupäevi välja lubada ei saa,” märkis Ots.

Linn tellis uue analüüsi

Juhul kui Tallinna Vesi kehtestab hinnad, mis ei ole seadusega kooskõlas, võib ettevõttele määrata rahatrahvi kuni 500 000 krooni. Ja kui hinnataotlus ei saa kooskõlastust, on ettevõttel õigus pöörduda halduskohtusse. Tallinna Vesi on seni olnud seisukohal, et metoodikat, kuidas hinda arvutama peab, pole seaduses selgelt väljendatudki.

Nädala eest teatas linnavalitsus, et küsib vastukaaluks konkurentsiameti analüüsile sõltumatut hinnangut Tallinna Vee hindade kohta Suurbritannia konsultatsioonifirmalt Oxera Consulting Ltd. „Meie analüüs oli professionaalne,” kinnitas peadirektor Märt Ots. Ta lisas, et kui ettevõte esitab uue analüüsi koos jaanuarikuu hinnataotlusega, võetakse see igal juhul arvesse.