Vene koolidel võimalus saada preemiat eestikeelse õppe eest

Kool ise vaataks, kas maksab õpetajale lisatasu või korraldab õpetajatele midagi ühiselt.

Vene koole, kus eestikeelsele õppele üleminekut omal algatusel kiirendatakse, kavatseb haridus- ja teadusministeerium rahaliselt tunnustada.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Katri Raiki sõnul on kavas rahaliselt toetada neid koole, kus tänavu on ühe eestikeelse eesti kirjanduse tunni asemel nädalas veel kas või üks aine eesti keeles. “See summa, mis motiveeriks kooli, ei tohiks olla alla 70 000 krooni ja seda saaks konkreetselt iga lisaaine kohta,” lisas Raik.

Sellest sügisest alustavad kõigi vene koolide kümnendate klasside õpilased eesti kirjanduse õppimist eesti keeles ning juba järgmisel aastal ootab kümnendasse klassi astujaid  kohustuslikult ees ka eestikeelne ühiskonnaõpetus.

Edasi lisanduvad geograafia, muusika ja eesti ajalugu ning iga kool peab valima veel kaks ainet, mida 2011. aastaks eesti keeles õpetatakse.

“Riik tagab vajaliku ettevalmistuse viiele kohustuslikule ainele, mis  eesti keelele üle lähe-vad ,” lisas asekantsler.

Raigi sõnul on nüüdseks selge, et eestikeelsed ained ei tohi olla valikained, vaid kuuluma kohustuslike ainete hulka. “On selge, et eesti kirjanduse 35 ainetundi kuuluvad kirjanduse põhiprogrammi hulka ning venekeelsetel kirjandusõpetajatel jääb iga nädal üks tund vähemaks, kus muud kirjandust õpetada,” lausus Raik.

Kogu ajalugu eestikeelseks?

“60 protsenti õppekavast eesti keeles 2011. aastaks tähendab, et nii suure osa nädala tunniplaanist peab õpetama eesti keeles,” ütles asekantsler. See tähendab tema sõnul, et eestikeelsete ainete seas peab olema ka suurema mahuga aineid. Raik lisas, et praegu käivad vaidlused selle üle, kas Eesti ajaloo asemel peaks edaspidi eestikeelseks muutma kõik ajalootunnid.

Raigi sõnul on selgunud, et senine statistika ei ole venekeelsete koolide eestikeelse õppe kohta sugugi täpne. “See oli mullegi üllatus, et osa eestikeelsete tundidena nimetatud tunde on koolides tegelikult kakskeelsed ja põhiliselt isegi venekeelsed. See statistika vajab kindlasti täpsustamist,” lausus Raik. “Siin on praegu olnud palju pokazuhha’t (tegelikkuse ilustamist – toim).”

Asekantsler lisas, et välja töötatakse ka seiresüsteemi, et saada sügisel algava eestikeelse õppe kohta kohe tagasisidet ning koole vastavalt sellele nõustada ja aidata.