Vihmane ilm morjendab ärimehi, kuid teenib talupidajaid

„Võrreldes eelmise aastaga on käive praeguse seisuga poole väiksem,” rääkis Järvamaal turismitalu pidav Marje. „Inimesi käib koerailma pärast kohe tunduvalt vähem.”

Möödunud suved on olnud nüüdsest märkimisväärselt soojemad ning ka rannailma on juulikuus olnud rohkesti.

Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteaduri Mati Kaasiku sõnul olid möödunud suved kõrvalekalded tavalisest ning nendega ei maksaks harjuda. „Tuleb mainida, et 2010. aasta juuli oli viimase 150 aasta kõige soojem ning seda oli ka möödunud suvi – niisiis ei kajasta viimased aastad tavalist olukorda,” rääkis Kaasik. Tänavune juuli on aga EMH-i andmetel möödunud aastate omast kaks kuni kolm kraadi külmem ning eriline ka sademeterohkuse tõttu.

Samal ajal hõõruvad talumehed vihmaootuses käsi kokku: Eesti maaviljeluse instituudi vanemteaduri Peeter Viili sõnul on selle aasta saagipotentsiaal viimase kolme aasta suurim. „Kindlasti võib oodata läbi aegade suurimat rapsisaaki,” sõnas ta.

Viili sõnul võib liiga tugev vihm ja rahe teraviljale siiski suurt kahju teha. „Kui ei uputa, on kõik korras, aga kui tugev vihm vilja vastu maad surub, siis selle vilja saagipotentsiaal väheneb.” Suuri uputusi aga EMH-i sünoptiku Olga Mätliku sõnul oodata ei ole, sest vihm sajab hajusalt ja mitte nii tugevalt, et ei jõuaks ära voolata.

Mati Kaasiku sõnul ilma pärast muretsemiseks põhjust pole, kuid ka kindlat jahedama suve põhjust öelda ei oska. „Küllap on juhuslik kõikumine, mida arvatavasti juhivad mingid protsessid maailmameres, aga kuidas täpselt, see vajab veel avastamist.”Juuli sademetenormid ajavad üle ääreViimase viie aasta ilma võrdlusest selgub, et Eesti suvele on omane pigem külm ja vihmane ilm ning kuumalained on haruldased.
Graafika: Maret Müür