Viimsilased sõdivad ranna lähedal punkerdavate tankerite vastu
Harjumaal Viimsi vallas on viie küla elanikud asunud võitlema Muuga lahte ranniku lähedale kolm aastat tagasi loodud kaubalaevade ankrupaiga vastu, kuna kardavad aluste punkerdamisel ehk laevade tankimisel tekkivaid võimalikke merereostusi.
Koos Randvere, Rohuneeme, Leppneeme ning Tammneeme küla rahvaga juba enam kui aasta läbi eri riigiametite ankrupaiga vastu tulutult võidelnud Kelvingi küla vanem Ants-Hembo Lindemann märkis, et ankrualaga piirnevas rannavööndis elab praegu juba ligemale 1100 inimest ning majapidamiste hulk küündib 350-ni. “Üldse elab kõikides külades kokku üle 3000 inimese, kelle jaoks on meri, rand ja rannaäärne loodus olnud piirkonna üks väheseid järelejäänud väärtusi,” rääkis Lindemann, lisades, et ankrupaiga loomisel kohalike arvamust ei küsitud.
Kõige enam kardab kohalik rahvas punkerdamisel tekkivat merereostust, mis seaks ohtu Muuga lahe rannad. “See ala tuleks laevadele kas sulgeda või siis rannakülade vahetust lähedusest eemale nihutada. Samuti oleks vaja hinnata ankruala kasutamisest tekkinud keskkonna mõjusid,” tähendas Lindemann. “Kord oli üks laev otsapidi praktiliselt Kelvingi sadamasse triivinud,” viitas ta ühtlasi sellele, et laevad ei pea ankrupaiga piiridest kinni.
Raha ja ruum
Üheks viimsilastele muret tekitaval ankrupaigal punkerdavaks firmaks on Eesti suurim sellega tegelev ettevõte NT Marine. “Punkerdatakse neid laevu, mida mingil põhjusel pole võimalik Muuga sadamas teenindada,” ütles juhatuse esimees Erik Sakkov. Sakkov selgitas, et sadama eeskiri ei luba näiteks punkerdada alust, kui sellel leitakse või lossitakse ohtlikku veost, nagu bensiini, väetist või vilja, mille tolm on väga plahvatusohtlik.
“Mul väga kahju, kui ankruplatsil on toimunud mingisuguseid jamasid ning laevad on trüginud külaelanikele liialt lähedale,” ütles Sakkov. “Olen väga nõus sellega, et ankruplatsil tuleb kord majja lüüa, kuid see on veeteede ameti ülesanne.”
Sakkov tähendas aga, et Viimsi elanike soov keelata laevad mere peal, kui nemad mere äärde kolivad, on liig mis liig. Sakkovi kinnitusel on NT Marine punkerdamisalustel reostuste ärahoidmiseks spetsiaalne varustus ning firma tegevus on sellistel puhkudel kindlustatud miljardi dollariga.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv tõdes, et laevade punkerdamine Muuga lahel vajab senisest suuremat tähelepanu. “Tavapärast keskkonnamõjude hindamist seadus antud juhul ette ei näe,” ütles Liiv. “Küll aga tuleks korraldada punkerdamisalade võimalike keskkonnariskide hindamine, arvestades ka kohalike arvamusega.”
AS-i Tallinna Sadam avalike suhete juht Sven Ratassepp sõnas, et ankruplatsil võivad peatuda ja punkerdamisteenust kasutada ka sellised laevad, kes tahavad hoiduda Muuga sadamasse kai äärde tulekust ning ühtlasi ka sadamamaksude maksmisest. Teisalt aga ei pruugi kõik alused sadamasse korraga mahtuda.
Veeteede amet:
kohta valides lähtusime ohutuse tingimustest
Veeteede ameti peadirektori ase-täitja Rene Sirol tähendas, et sel ajal, kui spetsiaalne eri ametkondade esindajatest koosnev töögrupp selle ankrupaiga 2002. aastal välja töötas, polnud näiteks Kelvingi küla, mille rahvas on ankrupaiga vastu kõige enam häält tõstnud, veel õieti olemaski.
“Tõsi, Rohuneeme ja Leppneeme külad olid siis juba olemas, kuid toona lähtuti sobiva ankrupaiga leidmisel vaid meresõidu ohutuse tagamise seisukohast,” osutas Sirol, lisades, et ankrupaik loodi 2004. aasta sügisel pärast ala meremiinidest puhastamist ning keskkonnaministeeriumi heakskiitu.
Kaitseb läänetuulte eest
Vajadus uue ankrupaiga järele tingis Siroli sõnul asjaolu, et varem Muuga lahes kasutuses olnud paigad polnud tuulte eest piisavalt kaitstud ning seetõttu juhtus seisvate laevadega palju õnnetusi. “Kuna Prangli saar kaitses vaid põhjatuulte eest, oli tavaline, et ankrus olnud laevad triivisid madalikele või tõmbasid mõne kaabli katki,” osutas ta. “Uus ala on tõesti üks Muuga lahe enim kasutatud ankrupaiku, kuna ta on kaitstud nii lõuna- kui ka läänetuulte eest.”
Sirol tähendas, et igal mereriigil on olemas ankrupaigad, kus laevad saavad kas sadamasse sissesõitu oodata, kui neile seal parasjagu kohta pole, või sinna halva ilma korral varju minna, et oleks meresõidu ohutus tagatud. “Meil pole praegu ühtegi argumenti, miks peaks selle ankruala kaotama. Inimesed peavad lihtsalt laevadega leppima,” ütles ta. “Paljudel inimestel on majad lennujaama lähedal – keegi ei tule ju ütlema, et viige see siit minema.”
Rannakülade juurest pole aga Siroli kinnitusel ankrupaika võimalik ära nihutada, kuna sobivate tingimuste puudumise tõttu pole Muuga sadama lähedale teist läänetuulte eest kaitstud laevade ooteala kuhugi teha. “Laevade punkerdamisel on olemas küll kindlad protseduurid, kuid siiski pole välistatud, et antud kohas midagi ei juhtu – alati võib midagi juhtuda,” kommenteeris Sirol kohalike muret punkerdamisest lähtuva mere reostumise ohu pärast.
