Siim Kallas Foto: Jaanus Lensment

TSITAAT

26. veebruaril kirjutas Siim Kallas Eesti Päevalehe arvamusloos: "Alla künnise parteidele antud hääled jaotatakse ümber nii, et valimiste võitja saab suurima portsu. Valija, kes andis oma hääle alla künnise parteile, peab teadma, et tema hääl läheb hoopis sellele erakonnale, keda ta ehk silmaotsaski ei salli."

KONTROLL

Jutt käib kompensatsioonimandaatidest ehk kohtadest Riigikogus, mis jagatakse pärast seda, kui isikumandaadid ja ringkonnamandaadid on jagatud. Tavaliselt jääb pärast seda paarkümmend kohta üle. Selle asemel, et laskuda Riigikogu valimiste süsteemi keerdudesse, vaatame viimaste valimiste tulemusi:

graafik
Vabariigi valimiskomisjon

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjon

Näeme, et viimasena Riigikokku pääsenud EKRE sai neli kompensatsioonimandaati, samal ajal said kaks suurt erakonda kumbki 5 kompensatsioonimandaati. Reformierakond ja Keskerakond said EKRE-ga võrreldes seega vaid veerandi jagu enam kompensatsioonimandaate, kuigi nende üldine häälte arv oli EKRE-ga võrreldes neli korda suurem.

Kompensatsioonimandaatide süsteem üldiselt pigem lähendab 5% künnise ületanud erakonna lõplikku kohtade arvu üleriigiliselt saadud häälte protsendile. Erandiks on siin tõesti see, et arvutuste käigus saavad parima tulemusega erakonnad teistega võrreldes pisut enam kohti juurde.

Vaatame eraldi küsimust sellest, kelle "arvelt" saavad suuremad erakonnad kohti pisut rohkem, kui häälte protsent. Jällegi põikame peentest detailidest ümber ja vaatame lihtsalt valimistulemusi. 2015. aastal andis alla künnise jäänud erakondadele või üksikkandidaatidele hääli 1,8% kõigist hääletanutest. Ometigi sai Reformierakond enda häälte protsendiga võrreldes juurde 2,3% ning Keskerakond 2,2%, kahepeale kokku 4,5%. Viimane protsent ei saa loogiliselt võttes olla tulnud ainult 1,8% "kaotsi" läinud häälte arvelt, vaid tuli kõigi erakondade arvelt, nii Riigikokku mittepääsenutelt kui ka sinna pääsenutelt, viimastelt isegi rohkem. D'Hondti meetodist ehk põhjusest, miks kompensatsioonimandaadid pisut suuremal määral suurtele lähevad, saab lugeda Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt.

Praktikas on kompensatsioonimandaatide süsteemil olnud kaks vastupidist mõju. Ühest küljest annab ta tõesti enim lisakohti valimistel enim toetust kogunud erakondadele. Teisest küljest on sellest kõvasti võitnud napilt viieprotsendilise valimiskünnise ületanud jõud.

Siim Kallase väide on kahtlane, sest alla künnise jääjad mõjutavad suuremate parteide valimistulemust vähem, kui tema väite põhjal tundub. Kindlasti ei lähe alla künnise jäänu poolt hääletanud valija hääl otse ega ka muudmoodi "üle" mõnele teisele erakonnale.

OTSUS

Nii ja Naa
Foto: Ekspress Meedia

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.