TSITAAT
27. märtsil toimunud valitsuse istungil, kus teatati uue Eesti Energia õlitehase ehitamise toetamist, ütles Martin Helme: "Lisaks on põlevkivist elektri tootmise CO2 intensiivsus kordades suurem kui õlitootmisel."
KONTROLLHelme võrdleb energia tootmist põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat kasutades seni Eestis laialdasemalt kasutusel oleva põlevkivi otsepõletamisega. Eesti Energia enda andmete järgi paiskab õlitootmine õhku kolm korda vähem süsinikdioksiidi kui elektri tootmine põlevkivi otsepõletades.
See võrdlus on aga problemaatiline, kuna õlitööstus ei võta arvesse kõiki kasvuhoonegaase, mis põlevkiviõli elutsükli jooksul tekivad. Euroopa Komisjonile tehtud uuringust selgub, et süsinikku eraldub lisaks algsele õlitootmise faasile ka selle rafineerimise ja kütusena põletamise faasis. See tähendab, et täpne emissiooni intensiivsuse number sõltub sellest, mida õliga edasi tehakse. Näiteks kui põlevkiviõlist teises riigis diislit tehakse, siis tuleks juurde arvestada ka diisli põlemisel tekkivad heitgaasid, et teada täielikku keskkondlikku mõju. Seetõttu on tegelik heitgaaside hulk suurem, kui lihtsalt tootmisprotsessist välja paistab. Põlevkivi põletamisel toodetud elektril on aga need faasid sisse arvestatud ja heitgaaside hulk näib selle võrra suurem. Nii võib elektritootmine olla põlevkivi tootmisega võrreldes keskkonnale palju kahjulikum.
Eesti Energial on plaan pea kogu õli toodang eksportida - see tähendab, et neid heitgaase, mis tekivad põlevkiviõli kasutamisel mujal, ei arvestata Eesti heitgaaside tekke hulka. Seetõttu võib öelda, et Eesti põlevkivi emissioonid vähenevad, kuid see ei tähenda, et õlitootmine ise keskkonnasõbralikum oleks. Sama hinnangu annab ka Eesti Taastuvenergia Koda, kelle sõnul "põlevkiviõli mootorikütusena põletades vallandub globaalselt rohkem kasvuhoonegaase kui sama koguse põlevkivi elektriks põletades.".
Martin Helme väide, et põlevkivist elektri tootmine on kordades CO2 intensiivsem kui õlitootmine,h ei ole tõene, kui arvestada põlevkivõli kogukasutusega kaasneva süsinikdioksiidi tekkimist võrreldes otse elektritootmisega.
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
