7. jaanuaril ütles Mart Helme Delfile: "Headel aegadel, kui intressid on madalad, võtab rikas Saksa riik regulaarselt igal aastal laenu. Sellepärast, et see on mõistlikum kui see, et kogutakse raha sukasäärde ja seal seda põletatakse."

KONTROLL

Vaatame Saksamaa riigivõla graafikut:

2010a - 2,088 mlj EUR

2012a - 2,202 mlj EUR

2014a - 2,192 mlj EUR

2016a - 2,145 mlj EUR

2017a - 2,093 mlj EUR

Helme väidab, et Saksamaa võtab "regulaarselt" laenu ka headel aegadel, antud andmete põhjal pole seega võimalik väidet valeks lugeda.

Kui vaadata andmeid viimase finantskriisi alguse eelsest ajast (2008), siis näeme, et laenukoormuse suur kasv toimus just kriisi ajal ning alates 2014. aastast alates on toimunud pigem rahahoiupoliitika.

Eelmise aasta 4. jaanuaril kirjutas Financial Times, et Saksamaa "võlakell" on hakanud esimest korda 20 aasta jooksul allapoole tiksuma. See väheneb 79 eurot sekundis, kuigi kriisi ajal (2009) tõusis see 4400 eurot sekundis. Sama artikli andmetel on Saksamaa juba alates 2014. aastast eelarvet tasakaalus hoidnud.

Lähtuvalt eelpool toodust on otsus Helme väite sõnasõnalise tõlgenduse kohta positiivne, öeldu mõtte tõlgendamisel saab lugeja Faktikontrolli toodud andmete põhjal ise järeldused teha.

OTSUS

Pigem tõsi

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.


Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.