FAKTIKONTROLL | Kas Mike Pompeol oli õigus, et iga USA rünnatud sihtmärk on seaduslik?
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele USA välisministri väide, et “iga sihtmärk, mida me ründame, on seaduslik”?
TSITAAT
USA president Donald Trump hoiatas laupäeval Twitteris, et Ühendriikidel on Iraanis sihikul 52 objekti, millest mõned on olulised Iraanile ja Iraani kultuurile ning millele antakse väga kiiresti väga jõuline löök, kui islamivabariik ründab USA kodanikke või vara.
Seda säutsu kommenteeris telekanali ABC eetris USA välisminister Mike Pompeo järgnevalt: "Iga sihtmärk, mida me ründame, on seaduslik, ja on sihtmärk ainsa eesmärgiga - kaitsta Ameerikat” (vt ERR.ee).
KONTROLL
Pompeo väidet võib tõlgendada kaheti - kas rünnatakse siiski (nende 52 seast) vaid sihtmärke, mis on seaduslikud, või on kavandatav sihtmärkide ründamine seaduslik igal juhul. Kui tõene on teine tõlgendus, siis sõltub nende ründamise seaduslikkus tegelikult objektide otstarbest.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut sätestab, et religiooni-, haridus-, kunsti-, teadus- või heategevusehitiste, ajaloomonumentide, haiglate ning haigete ja haavatute varjupaikade tahtlik ründamine on tõsine rahvusvahelise õiguse ja tavade rikkumine, kui nimetatud kohad ei ole sõjalised objektid. Seetõttu oleneb sihtmärgi rünnaku õiguslikkus sihtmärgi olemusest ning igasuguste sihtmärkide ründamine ei ole seaduslik.
On olukordi, kus eelmainitud kultuuriliste objektide ründamine võib olla õigustatud, kuid seda juhul, kui need on oma otstarbelt muudetud sõjaliseks objektiks või kui ei ole muud võimalust saavutada samaväärset sõjalist edu.
Järelikult sõltub 52 potentsiaalse rünnakuobjekti seaduslikkus nende olemusest. Juhul, kui mõni nendest potentsiaalsetest sihtmärkidest oleks sõjaliselt mittekasutatav kultuurimälestis, oleks selle ründamine tõlgendatav sõjakuriteona.
Kui Pompeo mõtles seisukohta võttes, et kavandatavate rünnakute iga sihtmärk on seaduslik, siis on tegemist pigem vale väitega, eeldusel, et mainitud kultuurilised objektid ei ole sõjalisel otstarbel kasutusel.
OTSUS
Pigem vale.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
