FAKTIKONTROLL VIDEOS | Maskikandmine testis: maskide kandmine ei mõjuta meie hingamist
Faktikontrollid üle maailma on juba pandeemia algusest tegelnud maskiteemaliste valeväidete ümberlükkamisega. Ka Delfis oleme me varasemalt selgitanud, et maskikandmine pole eluohtlik ning ei põhjusta hingamisraskusi (1), lükkasime ümber väite, nagu maskid põhjustaks Parkinsoni tõbe (2), oleme kirjutanud, kuidas maskid ei suurenda viirushaigustesse haigestumise riski (3) ning takistanud levimast valeväitel, nagu rasedaid naisi mõjutaks maskikandmine kuidagi rohkem, kui ülejäänusid (4).
Kõik need jutud tuginevad kahele peamisele valejäreldusele:
1) Maski kandes on inimese hingamine takistatud ning hapnikusisaldus kehas langeb eluohtlikule tasemele;
2) Maskiga liikudes langeb hapnikutase sellisel määral, et see võib mõjutada tervist.
Suundusime nende kahe väitega Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, et need proovile panna. Meid abistas kooli õenduse ainekava tudeng Maria Liiger.
Esmalt vaatasime, milline on meie hapnikusisaldus kehas siis, kui me maski ei kanna. See oli maksimaalne. Maske lisades - kokku proovisime hingata läbi kolme kirurgilise maski - jäi see tase samasuguseks.
Liiger selgitas, et inimese normaalne hapnikutase veres (saturatsioon) peaks jääma 95-100 vahele. Mõningate krooniliste haiguste korral võib see olla aga ka väiksem, näiteks tugevatel astmaatikutel, selgitas Liiger. See aga tähendab, et madalam on nende normaalnäitaja, mitte aga mask ei mõjuta neid kuidagi rohkem.
Nagu videost nähtub ei mõjuta maskikandmine mitte kuidagi terve täiskasvanu hapnikuomastamist. See tähendab ka, et internetist kuuldud libainfot ei tasu tõepähe võtta.
Maskid liikudes
Terviseamet juhendab maske kasutama siseruumides, siis kui külastatakse rahvarohkeid ruume, mitte näiteks tänaval jalutades.
Viisime faktikontrolli taseme võrra kaugemale. Tegime kolme kirurgilise maskiga jooksuharjutusi, tehes kolme korruse jagu trepijooksu. Kuidas reageerib meie keha siis, kui oleme sunnitud maskiga end kiiremini liigutama? Kas tõesti võib mu hapnikutase langeda alla normaalmäära?
Vastus on "ei". Keha hapnikuvajadus küll kasvab sportides ning maskid ees jõudis hapnikutase maksimaalmäärani aeglasemalt, kuid see siiski taastus. Samuti ei langenud vere hapnikuküllastus alla kriitilise normi, kukkudes 100 pealt 96 peale.
Ilma maskita, vahetult pärast trepijooksu, oli saturatsiooni näitaja 99.
Seega mask ees näiteks bussile joosta pole kuidagi tervisele ohtlik. Maratoni siiski ei tasuks jooksma minna, selleks pole lihtsalt vajadust.
Terves kehas terve vaim
Mask pole võluvits, oluline on jälgida kogu keha tervikuna. Seda rõhutasid kõrgkooli terviseedenduse õppekava tudengid Kati Saulin ning Alika Jeršovski.
