Maša Ivašintsova lugu levis üle maailma, kui tema tütar leidis 2017. aastal Peterburi pööningult 1969-1999 aastatel tehtud ligi 30 000 fotot ja negatiivi. Maailma juhtiv kunstiportaal Artnet nimetas 2018 aasta üheks tähtsaimaks kunstileiuks just tema arhiivi ilmsikstulekut, sest vähesed fotograafid on olnud suutelised meieni tooma taolise süsteemivälise sissevaate elule Nõukogude Liidus kui seda teeb Maša Ivašintsova. Autor viibis Leningradi tänavatel ja tagatubades loomingulise ja poliitilise käärimise ajal, jälgides läbi oma objektiivi justkui märkamatuid ja silmatorkamatuid tegelasi, aga ka toonaseid Leningradi põrandaaluse kultuurieliidi liikmeid. Maša Ivašintsova viibki meid oma fotodega teekonnale Nõukogude inimese igapäevaellu täis armastust, kurbust, jaburust, konflikte ja naeru.

Maša oli nooruses andekas balletiõpilane, kuid perekond keelas tal õpinguid jätkata. Elu jooksul tegi ta erinevaid töid alates teatrikriitika kirjutamisest kuni raamatukogus töötamiseni, kuid ta ei leidnud kunagi nö oma kohta. Ta kirjutas luulet, pidas päevikut ja tegi fotosid, mida siiski kunagi avalikkusele ei esitanud ega näidanud. Tema tütar Asya on oma ema kohta öelnud: „Ta ei suutnud kunagi sulanduda sotsialistlikku eufooria kõikehõlmavasse, karjuvasse maailma”. Maša Ivašintsova suri 2000. aastal Peterburis, kus ta oli peaaegu terve elu vaikselt elanud, luues töid, mida keegi ei olnud näinud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena