Max Seeck on noorema põlve tegija. Juba ta esimene sari, kus peategelasena möllavad eriüksuslane Daniel Kuisma ja interpoli uurija Annika Lehto – eesti keeli on ilmunud „Hammurapi inglid” ja „Mefisto puudutus” – oli korralik läbilöök, ent Seeck tahtis enamat ning pöördus pisut traditsioonilisematele radadele.

„Uskmatu” on krimka poole kaldu thriller. Süžee on lihtne ja varemgi kasutuses olnud – mis juhtub siis, kui kirjandus reaalsuseks saab? Õuduskrimikirjanik laseb oma tegelasi tappa nagu nõidu. Jääks see kõik paberile, poleks hullu, aga ühel halval päeval leitakse tema naine mõrvatuna just nii, nagu raamatus kirjas. Et siis liikvel on psühhopaat ja maniakk.

Raamatus on Eestit... Mõrvarit asuvad jälitama politseinikud isikuvastaste kuritegude osakonna vanemkomissari Erne Miksoniga, kes on juhtumisi eestlane ja räägib aktsendiga, mis toob asjaosalistele meelde laevareise Tallinna ja tax-free-poe helireklaame.

Ühesõnaga, põnevust on piisavalt, keerdkäike palju ja lõpplahendus äge, mistap jäi raamat silma ookeanitagusele suurkirjastusele Penguin Random House ning edasine on justkui muinasjutt.

„Kui lugeda Max Seeki „Uskmatut”, saab suurejoonelise elamusreisi jääkülmale põhjamaale, kus rullub hirmuärava süžeega uskumatu stoori, mida ilmestavad suurepärane seltskond politseinike ja tungimine okultismi maailma,” tutvustas kirjastus raamatut.

Kui suur ees, siis väiksemad järel. Mullusel Frankfurdi raamatumessil müüs Seeck „Uskmatu” tõlkeõigused 24 riiki ja sõlmis lepingu ka raamatu järjele. Ehk siis mõne kirjaniku elu on mõnus nagu moosi limpsimine. Ja võib minna veelgi paremaks, sest praegu käivad läbirääkimised Hollywoodi ja mitme telekompaniiga, et raamatu põhjal vändata film ning telesari.

Helsingi linnakirjanikuks Soome keskmise kuupalgaga Seeck ilmselt ei pürgi.