RAAMATUBLOGI: Seitse surma, kaheksas sulgeb ajasilmuse jäädavalt
Kahe sammu vahel unustan kõik.
„Anna!” lõpetan hüüde ja panen suu üllatunult kinni. Mu meel on järsku täiesti tühi. Ma ei tea, kes on Anna või miks ma teda hüüan. Ma ei tea isegi seda, kuidas ma siia sattusin. Seisan metsas ja varjan piitsutava vihma eest silmi. Mu süda taob, ma lehkan higist ja jalad värisevad. Küllap ma jooksin, aga ei suuda meenutada, miks.
„Kuidas ma...” Kätele langenud pilk võtab mu sõnad suust. Need on kondised, inetud. Võõrad käed. Ma ei tunne neid.
- - -
Pole just tore, kui sa ei tea, kes oled ja kus oled ja läheduses kriiskab naine – Anna? Kes, kurat, on Anna? – ja kõlab püssipauk ja suures segaduses ulatab võõras, keda sa ei tihka vaadata, sulle kompassi ja ütleb vaid ühe sõna: „Itta.”. Tee itta juhatab su häärberi ette, kus on ees tuttavad. Ainult et sa ei tea endiselt, kes oled.
Nii algab kummaline krimithriller, mille tegevus toimub sajandijagu tagasi mõisas, kuhu on kutsutud seltskond rikastest ja ilusatest, liiguvad ringi teenijad ning lakeid... Võiks ju arvata, et kohe-kohe astub nurga tagant välja Hercule Poirot, aga seda ei juhtu. Juhtub see, et Evelyn Hardcastle teeb kõigi nähes enesele lõpu. Kuid see pole ainus, mis häärberis õudu äratab – kuski liigub ringi pussitaja ja sadistlik lakei, kes hirmutab inimesi...
Aiden Bishop – nii on enese kaotanu nimi, aga see on ka ainus, mis ta endast teada saab – on lukustatud ajasilmusesse ning eksisteerib ühe häärberis elava persooni kehas. Üks päev, üks keha. Talle on antud kaheksa võimalust ehk kaheksa keha, et välja selgitada, kes tapab Evelyn Hardcastle’i, siis pääseb ta nõiaringist välja. Sama ülesanne on mõnel teiselgi, vabaneb see, kes leiab lahenduse esimesena. Kui lahendust pole, päev kordub ja Evelyn Hardcastle sureb uuesti ja uuesti.
Raamatut on äärmiselt keeruline liigitada. Krimka? Jah, kindlasti. Ulmeteos? Jah, kindlasti – ajasilmuse teemat on kedratud ikka ja jälle. Õudukas? Enam-vähem, ehk midagi stephenkingilikku. Ja siis loed ja püüad aru saada, mis õigupoolest toimub ega märkagi, kuidas aeg kaob ja selgus lõpuks saabub.
Stuart Turtoni debüütromaan võeti vastu aplausiga, see võitis mitu väärikat auhinda ning nomineeriti veel mitmele. Briti kirjanikele välja antava Costa Book Awardi žürii põhjendas, miks võitis „Evelyn Hardcastle’i seitse surma” parima esikteose tiitli: „See on värske, köitev ja täiesti käestpandamatu. Olime jahmunud, et säärase põneva süžeega täiuslikult kavandatud ja kirjutatud romaani oli loonud algaja kirjanik.”
