Antidepressant on poolik lahendus
Üha enam sirutavad ületöötanud ja saavutamatute unistuste poole püüdlemisest vaevatud eestlased käe antidepressantide järele, mis näikse olevat lihtsaim ja kiireim lahendus kriisid üle elada. Sageli ei teadvustata endale, et tegu on vaid pooliku lahendusega.
Raskekujuline depressioon on kõige olulisem suitsiidse käitumise riskifaktor. Soomlaste pikaajalisest uuringust, mille tulemused avaldati ka Archives of General Psychiatry detsembrinumbris, selgus, et antidepressantide võtjad teevad enam suitsiidikatseid kui need, kes tablette ei võta. Ohtlikuks peetakse viimaste aastate jooksul depressiooni standardravimiks kujunenud selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori (SSRI - selective serotonin reuptake inhibitors) kasutamist. SSRI-d on sageli kirjutatud välja ka rasedatele, kuna seda on peetud täiesti ohutuks.
Õnnestumisi on vähem
Jari Tiihonen Kuopio ülikoolist uuris ühes oma kolleegidega kõiki, kes sattusid Soomes aastatel 1997–2003 haiglasse suitsiidikatsega.
15 390 patsienti jälgiti keskmiselt 3,4 aasta jooksul, mil suitsiidi sooritas 602 inimest. 7136 katset lõppes haiglas ja jälgimis-aja jooksul registreeriti 1583 surma muul põhjusel.
Samas selgus, et kordaläinud suitsiide oli antidepressantide võtjate seas 9% vähem. Antidepressantide mõju oli liigiti erinev – neil, kes võtsid fluoksetiinina tuntud SSRI-d, oli suitsiidirisk 48% väiksem (6,7 surma 1000 inimese kohta aastal, mil rohtu võeti) kui neil, kes rohtu ei võtnud (11 surma 1000 inimese kohta aastas). Samas oli venlafaksiinhüdrokloriidina tuntud SSRI võtjate suitsiidirisk 61% (22,5 juhtu 1000 inimese kohta medikamendi tarvitamise aastal).
Antidepressantide kasutajate seas oli poole rohkem neid, kes tegid suitsiidikatse, mis lõppes haiglas (204,7 juhtu tuhande inimese kohta aastal, mil rohtu võeti), võrreldes nendega, kes rohtu ei võtnud (106,2 juhtu tuhande inimese kohta).
500 enesetappu aastas
Antidepressandid on oma põhitoimelt sarnased: nende ees-märk on parandada meeleolu. Siiski ei tekita tablett eufooriat. Antidepressandid erinevad lisakomponentide poolest, mis sõltuvalt depressiooni iseloomust on näiteks rahustava mõjuga või hoopis tegutsema ergutavad. Psühhiaater Jüri Enneti sõnul ei tohi arst selles vallas eksida, sest vale medikament võib suitsiidiriski suurendada. Ta lisab, et seda juhtub siiski harva, et patsiendile määratakse vale ravim. “Siin peab olema koostöö raviarsti ja patsiendi vahel. Ei saa nii, et kirjutad antidepressantide retsepti kaheks kuuks ette ära,” ütleb ta.
Enneti sõnul sooritatakse Eestis keskmiselt 300–500 enesetappu aastas. Kümme korda enam, 3000–5000, on neid, kes enesetappu kaaluvad. Raske depressiooni all kannatab Enneti hinnanguil aga 30 000–50 000 elanikku, kes vajaks sellest ülesaamiseks arstiabi.
“Depressioon on keeruline nähe. Ei saa ainult nii, et tablett hambusse ja sellega on olukord lahendatud,” ütleb Ennet. 45 aasta eest, kui antidepressante veel nii laialt ei tuntud, käisid inimesed end tervisevetel ravimas, kohtuti teistega ja pihiti oma muresid. Ka praegu peaks depressiooniravi koosnema paljudest komponentidest. Haige võiks lisaks tabletile saada psühhoteraapiat. Ravi peaks hõlmama ka patsiendi sotsiaalset, kehalist ja hingelist poolt. Kuid tihtipeale jääb hädasolija vaid tabletile lootma.
Jüri Enneti “aurukatel”
•• Inimene, keskkond ja nende omavaheline suhe moodustavad nagu kolm olümpiarõngast. Kui need on omavahel tasakaalus, on kõik kõige paremas korras. Tekib aga nende kolme vahel konflikt, siis tekib mitu “mureaurukatelt”: eelkõige hingeline, siis vaimne, järgnevad kehaline ja sotsiaalne. On ka religioosne ehk põhiväärtuste (prioriteetide) valdkond.
•• Iga “katla” nõrgad kohad annavad endast tunda, millest tulenevad kaebused-sümptomid – igaühel omamoodi nii hingevalu kui ka vaimuvallas, nii kehaliselt kui ka sotsiaalsfääris.
•• Mida teha? Lahenduseks on järgmine kolmainsus:
•• 1. liigne aur välja lasta,
•• 2. katlad harjutuste-treeningutega tugevamaks muuta,
•• 3. põhjuseid leida ja muuta. Need katlad on nagu Matrjoškad üksteise sees. Harjutustega saame väljast sissepoole liikuda, antidepressantide jt rohtudega saame hingevalu kohe leevendada. Kaire Talviste
SSRI segane toime
•• Hispaania teadlaste paari aasta taguste andmete kohaselt põhjustab SSRI kasutamine raseduse ajal vastsündinutel krampe, kergesti ärritumist, ebaloomulikku karjumist ja värisemist.
•• Suurbritannia ravimiamet keelas suurenenud suitsiidiohu tõttu mullu SSRI määramise lastele ja teismelistele, ent leidis, et täiskasvanutele on nende ravimite kasutamine ohutu.
•• Veebruaris teatasid Kanada uurijad, et SSRI-rühma antidepressante kasutavad inimesed üritavad keskmisest kaks korda suurema tõenäosusega enesetappu.
Samas mööndi, et enamikule kasutajatele näivad antidepressandid siiski ohutud.
