Viimasel ajal kõlab moodsatest diiselmootoritest kõneldes sageli väljend common rail või maakeeli ühisanumsissepritse.

Mida see endast kujutab ja mis selles tehnoloogias erilist on?

Kui traditsiooniliste diiselmootorite kõrgsurvepumbas on iga pihusti kohta üks pumbasektsioon ja pihusti avaneb vajalikul hetkel pumba tekitatud kütuse surve tõttu, siis ühisanumpritsega süsteemis survestab pump ühise kõrgsurveanuma (common rail) ja kõik pihustid saavad vajaliku kütuse sealt. Elektriliste solenoididega varustatud pihustite avanemist-sulgemist (ehk kütuse pritsimist igasse silindrisse) juhivad elektrilised impulsid (s.o arvuti).

Ühisanumpritsel on vana süsteemiga võrreldes mitu eelist: tänu pihustite elektrilisele avanemisele-sulgumisele on kütuse pihustamist võimalik palju täpsemalt juhtida, ühine survereservuaar tagab kõigis pihustites pidevalt ühesuguse kütuse surve ning näiteks Fordi uue põlvkonna diiselmootori kütuseanumas kõrgsurve saamiseks kasutatav rotatsioonpump on lihtsam ja töökindlam kui senikasutatud aksiaalpumbad.

Lisaks sellele sõltub uue pumba tekitatav rõhk palju vähem mootori pööretest kui seni. Pihustite elektrooniline juhtimine võimaldab kasutada ka piloot- ehk eelpritset – määratud hetkel enne kütuse põhikogust pihustatakse silindrisse väike kogus kütust. See võimaldab tõhustada ja paremini kontrollida põlemisprotsessi töötakti ajal.

Tulemus on suurenenud võimsus, oluliselt paranenud pöördemoment ja ökonoomsus ning lisaks “pehmem” põlemine. See avaldub eelkõige common rail mootorite ühtlasemas käigus ja vaiksemas hääles.