Ei suured otsimootorid ega ajakirjandusväljaannete veebiarhiivid võimalda sul lugeda arhiivimaterjali, mida pole elektroonilisel kujul olemas olnud. Mingil määral leevendab olukorda rahvusraamatukogu veebiandmebaas ISE (Index Scriptorum Estoniae).

Juba 2002. aasta juunis alustanud ise.nlib.ee sisaldab materjale alates 1993. aastast ning aitab osaliselt korvata ajakirjade veebiarhiivide puudulikkust ja hõlbustada materjali otsingut. Puuduva elektroonilise artikli puhul juhatab ta sind paberväljaandeni. 

ISE on koostatud peamiselt Eesti ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumike põhjal ning kajastab ilmunud artikleid valikuliselt. Esindatud on üheksa humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda.

Eesti rahvusraamatukogu juhtiva spetsialisti Külli Solo sõnul on andmebaasi bibliografeeritud artikleid ligi 325 ajakirjast. Lisaks eesti- ja venekeelsed päeva-, nädala-, maakonnalehed – kokku 86 nimetust. Venekeelsed kirjed ei ole esitatud kirillitsas, vaid on transkribeeritud.

Artikleid saab otsida nii lühi-  kui ka kompleksotsinguga, lehitseda autorite, ajalehtede ja ajakirjade nimetuste ning märk-sõnade järgi. Otsingu tulemus annab info, mis väljaandes ja millal on artikkel ilmunud.

Kuidas jõuda täistekstini?

Külli Solo sõnul ei olda veel niikaugel, et andmebaasid oleksid täielikult varustatud täistekstide linkidega. Osa ajalehtede-ajakirjade täistekste, mis asuvad veebis või digitaalarhiivis Digar, on ISE vahendusel kasutatavad. Paljud ajalehed (Postimees, Sakala jt) saadavad rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR oma trükieelseid pdf-faile. Kuid paljude perioodikas ilmunud artiklite lugemiseks peab siiski otsima raamatukogu lugemissaalidest või hoidlatest välja ajalehe või ajakirja trükiväljaande.

Solo sõnul tehakse praegu rahvusraamatukogus eeltööd, et katta ka Nõukogude aeg. Neid materjale pole elektroonilisel kujul olemas, seetõttu tuleb need skaneerida või uuesti sisestada.

Vaata:

http://ise.nlib.ee

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena