Mida arvaksite töökohast, kus iga hommik algab jäätisesöömisega? Ilmselt poleks esmaspäevahommikud enam nii vastumeelsed. See tundub küll ebareaalne, ent on siiski võimalik, kui töötad Soomes Ingmani jäätisetehases jäätisetehnoloogina. Hommikune kella kaheksane magusasuutäis ja palju muud toredat on Ingmani tehases juba 40 aastat kinni hoidnud näiteks Lorenz Brunnsbergi ja 15 aastat Jouni Vienoneni.
Nemad on tehase kaks jäätisetehnoloogi, kes vastutavad selle eest, et uute jäätisesortide koostisosad oleksid täpselt paigas. Kui arvate naiivselt, et mis see jäätis siis ära ei ole, palju seal ikka koostisosi olla saab – siis eksite rängalt. Üks lehekülg paksus retseptiraamatus näeb võhiku silma jaoks välja kui Menedelejevi tabel. See tähtis raamat sisaldab saladusi, mis eristavad Ingmani jäätisi teiste firmade omadest. Sel põhjusel peidab Jouni selle kiivalt oma selja taha. Kõike muud võib vaadata ja pildistada, vaid seda mitte.
Kuigi jäätiste põhiretseptid on väga vanad, siis aja jooksul on muutusi olnud tooraine osas. Tänapäevane jäätisesööjate turg nõuab ju pidevalt uuendusi. Ingmani Söderkullas asuvas tehases töötab kuueliikmeline meeskond välja uusi maitseid. Näiteks tänavu kevadel tuli välja 30 uut maitset, neist populaarseimaks kujunes lagritsamaitseline pulgajäätis Totally Black. Ühele retseptile kulub kaks kuni kolm kuud, sest mitu korda tuleb testida, et kogused oleksid paigas.
“Meile meeldib see töö, kellele ei meeldiks! Iga päev on erinev,” kinnitab Jouni. “Pingeliseks läheb siis, kui tuleb teha testikoguseid üha uuesti ja uuesti, et koostisosad paika saada. Siis venivad tööpäevad pikaks, aga millises kohas poleks raskusi?”
Lorenz on sama meelt. Lisaks jäätisesöömisele nimetab ta oma töökoha olulise plussina seda, et kuuma päevaga saab jahedates ruumides tööd teha.

Masinad teevad töö
Jäätise valmistamise tööprotsess on pea täielikult usaldatud masinatele. Kontrollkeskuses istuvad kaks meest klaasaknaga kabinetis valves ja sisestavad arvutisse vajalikud kogused ning sordid. Suurtes tünnides hakkab õige töö pihta. Ei ole kusagil suurte kulpidega naisi katla ümber jäätist keeutamas – see pilt on jäänud möödunud sajandi keskpaika, kui jäätist alles tootma hakati.
Kui masinate töö on suhteliselt usaldusväärne, siis inimesed vastuoksa on ekslikud. Jouni sõnul pole juhtunud nii suuri apsakaid, et kogu partii tuleks minema visata. Küll aga on jäätisesortidega eksitud, kuigi Jouni kinnitab, et see inimene, kes vaniljejäätise asemel maasikamaitselist tegi, töötab endiselt sama koha peal.
Ühes suures anumas saab korraga teha 3000-10 000 kilo jäätist. Koostisosad kuumutatakse kuni 55 kraadini, lisatakse siirupid, maitseained, suhkur jne. Mass jahutatakse nelja kraadini ja see voolab mööda torusid alla pakkimistehasesse.
Kohas, kus tunnis pakendatakse 18 000 jäätist, töötab minimaalselt inimesi ja needki peamiselt selleks, et jälgida, et masinatega midagi ei juhtuks. Selgub, et masinatega on pidevalt probleeme. Terve tehase töö seiskub aga siis, kui elekter kaob. Seda on tormidega ka juhtunud.

Hügieen ennekõike
Enne pakendamistehasesse sisenemist peab hoolikalt käsi pesema. Eelnevalt tuli juba ära võtta kõik sõrmused, selga tõmmata valge kittel, pähe võrkmüts ja jalga kilesussid.
Põnevad masinad seisavad teineteise kõrval rivis. Kõigepealt pulgajäätise masin – see on pöörlev aukudega ring. Esmalt voolab vedel jäätis aukudesse ja hakkab mööda külmutusmehanismi edasi liikuma, poole ringi peal torkab masin poolpehmesse jäätisesse pulgad. Kui täisring saab tehtud, on jäätis juba nii kõva, et tuleb sooja veega vormidest välja sulatada. Korraga teeb masin kolme kuni nelja erineva maitsega jäätist. Edasi torgatakse jäätis sulašokolaadi, siis paberisse ja alles seejärel näen kahte naisterahvast, kes valmisjäätise karpidesse panevad.
Pehme sisuga liitrised jäätisepakid liiguvad oma teed mööda aga külmutustunnelisse, kus nad küpsevad tund aega -40-kraadise temperatuuri käes. Välja võttes on jäätis kõva kui telliskivi. Lorenz tõstab seda – ta taob pakki vastu tervat metallserva, aga see ei purune. Pärast jõhkrat töötlust õnnestub tal pakk pooleks murda.
Tööpostil jäätist limpsivaid inimesi seal ei näe, see on keelatud. Ega neil avanegi võimalust reegeleid rikkuda, sest jäätis on masinates kinni. Tasuta saab jäätist süüa lõunapausi ajal kohvikus.
Ingmani tehastes töötab kokku vaid 130 inimest. Samas on tegu Nestlé järel suuruselt teise jäätisetootjaga Soomes. Jäätist jagub aga nii omadele, kui ka Rootsi, Eesti, Venemaa ja Leedu turgudele. Ingman toodab aastas 30 miljonit liitrit jäätist, kogus on aasta-aastalt püsinud muutumatuna. Sama muutumatuna on püsinud ka soomlaste jäätisearmastus – aastas sööb seal inimene keskmiselt 14 liitrit jäätist. Lorenzi hinnangul armastab eestlane jäätist poole vähem, aastas sööb ta umbes 7-8 kilo.