Jõuluvana kingikotis leidub ka teadust
Ehtne jõuluvana on enesesarnane
„Maailma finantsistid ja investorid on praegu nagu meresõitjad, kes ei hooli ilmaennustustest.” Nõnda kirjutas Prantsuse-Ameerika matemaatik Benoit Mandelbrot neli aastat enne nüüdse majanduskriisi algust. Mandelbrot oli teadlane, kes uuris meid ümbritseva konarliku maailma ehitust ning selles peituvat korrapära.
Mandelbrot kirjutas sellest, et pilved ei ole sfäärid, mäed ei ole koonused, rannajooned ei ole ringjooned ja puukoor pole sile, nii nagu välk ei liigu mööda sirgjoont.
Ta tõi kasutusele fraktali mõiste, et konarlikke vorme kirjeldada ja uurida – selliseid nagu rannajoon, riigipiir, puuvõra, taimeleht, veresoonkond, jõgede võrgustik.
Oktoobris 85-aastaselt fraktaalsesse teispoolsusesse lahkunud Mandelbrotil on meile paljutki öelda ka jõulumõtiskluste ajal. Vaadelgem vaid kuusepuud, selle oksastikku ja okastikku ja me näeme, et see imeilus taim on üles ehitatud üsna enesesarnaselt.
Või siis jälgigem jõuluvana habet. Mida enesesarnasem on selle karvastik, seda tõenäolisem on, et meil on tegu ehtsa jõuluvanaga. Võltsjõuluvana reedab tema vatjas, üksluine habe, kui toredat juttu ta ka ei pajataks.
Vein hoiab kõhu täis
Kuid kui joote jõuluprae kõrvale veini või õlut, siis aeglustub toidu seedimine võrreldes tee joomisega 50 protsenti. Kui teejoojatel võttis prae seedimine aega kuus tundi, siis veinijoojatel üheksa tundi. Siiski ei kurtnud veinijoojatest katseisikud seedimishäirete üle. Nagu katsed sooritanud Nottinghami kuningliku meditsiinikeskuse teadlane Mark Fox ja tema kolleegid teatasid, ei olnud vabatahtlike katseisikute leidmisega mingeid raskusi.
Allikas: BMJ
Viinasokid purju ei tee
Briti arstiteaduse ajakirja British Medical Journal (BMJ) andmeil ei mõju joovastavalt, kui te jalgupidi šampanjavanni ronite. Taani Hillerodi haigla arst Peter Lommer Kirstensen ja tema kolleegid on kummutanud katseliselt iidse Taani müüdi, et võib jääda purju, kui vannitada jalgu viinas. Nad hoidsid oma jalgu kolme pudeli jagu viina sisaldavas kausis kolm tundi ja mõõtsid iga poole tunni järel oma vere alkoholisisaldust. Samuti kontrollisid nad oma psüühilisi reaktsioone. Ning järeldasid, et nõndaviisi vinti ikka ei jää. Nii et viinasokkides võib autot juhtida küll.
Allikas: BMJ
Müütiline inseneribioloogia
Kunagi nimetas Maksim Gorki kirjanikke inimhingede insenerideks. See oli ajal, kui ta vaimustus tulevikust, mida Nõukogude ideoloogia kohaselt pidid hakkama kujundama insenerid ja nende mõtetel toimiv tööstus. Nüüd on koitmas ajastu, mil biolooge hakatakse nimetama elu insenerideks. Sel aastal avaldasid Craig Venter ja tema kolleegid ajakirjas Science artikli tööst, milles loodi esimene tehislik bakter.
Lõppude lõpuks on elu aabits ju lihtne ja koosneb vaid neljast tähest ehk neljast eri alusest, millest on kokku liimitud DNA. Umbes tuhande aluspaari pikkusi eri järjestusega juppe ehk kassette on praegu müügil küllaldaselt. Inimgenoomi lahtimuukimisega kuulsaks saanud ameerika bioinsener Craig Venter ja tema meeskond ostis vajalikud kassetid, õmbles need kokku bakteri Mycoplasma genitalium lihtsustatud versiooniks ja pistis ühe teise bakteri rakku. Ja ennäe! 20. mail teatas Venter ajakirjas Science, et too peremeesbakter on hakanud käituma, nagu võõralt bakterilt pärit instruktsioon käsib.
Bioloogid on seni vaadelnud, kirjeldanud ja seletanud elu sellisena, millisena see esineb looduses. Nõnda vaatlesid ja seletasid kuni 20. sajandi alguseni ka füüsika ja keemia looduses toimuvaid protsesse või asju. nagu planeedid, kristallid või orgaanilised molekulid.
Praegu uurivad füüsikud ja keemikud selliseid printsiipe, mis juhivad seda, mis kas võib või ei või olemas olla. Nad loovad tehislikke olukordi, nagu hiiglaslikes algosakeste kiirendites, plasmas hõljuvates termotuumareaktorites või ülijuhtides, pooljuhtides ja nanomaterjalides.
Nüüd siis on ka bioloogia laiendamas oma tegevust tehislikule maailmale. See tähendab, et sellese teadusse kaasatakse ühe enam insenere. Tegelikult algas see suundumus juba aastakümnete eest, mil geenilaborid hakkasid täituma molekulaarbioloogide kõrval geenitehnikutega.
Sünteetilise bioloogia eestkõnelejad kuulutavad, et uute organismide loomine aitab mõista elu teket. Nende vastased omakorda, et võib-olla küll, kuid see võib viia ka elu hävingule. Pidades elu all silmas sellist elu, nagu me seda praegu tunneme. Kuid tegelikult on sünteetilise bioloogia olendid aastasadu olemas olnud. Tondid ja poltergeistid, puraskid ja vaimurahvas. Ning muidugi jõuluvana.
Henri IV, le bon roi Henri, võib rahul olla – tema kolp on omal kohal tagasi.
Kuningliku kolba saatus
Prantsuse teadlased tegid oma rahvale erilise jõulukingituse. Nad uurisid välja, kelle pealuu ikkagi Pariisi Saint-Denis’ kuninglikus basiilikas asuvas hauas lebama peaks. Töörühm, keda juhtis Philippe Charlier Garches’is asuvast Poincaré ülikooli haiglast, kulutas kuus kuud, et uurida hiljuti avastatud kolpa.
Prantsuse kuningas Henri IV mõrvati 14. mail 1610 ja maeti kõnealusesse kirikusse. Ent hauad hävitati 1793. aasta revolutsioonis ja pea pandi pihta. See hakkas ringlema mööda oksjoneid. Kuidagiviisi leiti kolp siiski üles ja nüüd näitasid radioaktiivse süsiniku uuringud, et see on õige vanusega ja digitaalne näo rekonstruktsioon ühtib monarhi kujutisega säilinud maalidel. Kolp maeti kirikusse tagasi.
Allikas: BMJ
Punapead ja vampiirid
Müütide kohaselt peaksid punapead olema vampiiride seas väga populaarsed, kuna nende verejooks on ohtram kui teistel. Ka arvatakse neil olevat madalam valulävi. Chelseas asuva Barry Morrisoni haigla arst Jonathan Barry ja tema kolleegid uurisid asja. Ja jõudsid hulga avaldatud artiklite põhjal järeldusele, et jutt ei vasta tõele. Punapäid on üks kuni kaks protsenti inimkonnast, põhjapoolkeral kuni kuus ja Šotimaal 13 protsenti. Siiski pidavat arstide argikogemus tõendama, et punapeadele tuleb enne operatsiooni anda suurem kogus uinuteid ja valuvaigisteid. Kuid neid ei ohusta operatsioon enam kui mis tahes juuksevärviga rahvast. End punapeaks värvinute kohta uuringus teated puuduvad.
Allikas: BMJ
Veenus Hiina moodi. Pandasõnnikust ja pisemat sorti
Pandakaru kunstipanus
Omamoodi jõuluüllatuse valmistas Hiina skulptor Zhu Cheng. Ta meisterdas valmis Milose Veenuse 60-sentimeetrise koopia. Tore on. Kuid valmistas selle ei millestki muust kui pandakaru sõnnikust.
Skulptor, keda loodussõbraliku ja taaskasutatava toormaterjali kogumisel abistasid tema õpilased ja kes on pärit Hiina põhilisest pandakasvatuspiirkonnast Chengdust, tahab oma teistegi panda väljaheidetest valmistatud teostega näidata Hiina tõelist olemust. Pandakaru toodab päevas umbes 25 kilo sõnnikut ja see pidavat lõhnama nagu tee. Nii et toorainepuudust skulptor ei tunne.
Mis seal ikka. Kunst kuulub rahvale, ja nii ostiski kõnealuse teose Hiina nüüdiskunsti tuntumaid kollektsionääre, erus olev Šveitsi diplomaat – 50 000 dollari eest.
Allikas: Los Angeles Times
Stephen Hawkingi võluv lasteraamat
Kellel on jõuluvana teaduslikult läbi uuritud, see võib uurida uusi põnevaid populaarteadusraamatuid.
Üks meie aja kuulsamaid teadlasi, Stephen Hawking on koos tütar Lucyga kirjutanud lasteraamatuid. Üks neist, „Georg ja Universumi salavõti”, on nüüd füüsik Eve-Reet Tammeti tõlkes ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandes olemas ka eesti keeles, meenutades oma ladususelt ja koolilapse argipäevaga seostuva põnevuse poolest kunagisi Vene teaduskirjanike tippteoseid.
Poiss, kellest vanemad loodavad kasvatada mahepõllumeest, kel pole televiisorit, mobiiltelefoni ja kes pole kunagi joonud pakimahla, tunneb huvi hoopis tähistaeva vastu. Ühel päeval põgeneb tema siga salapärasesse naabermajja. Siga jälitades avastab poiss, et majas elab teadlane. Algavad seiklused, mis tutvustavad lugejat universumiga, kõige suuremaga ja kõige väiksemaga selles. Sekka koolivägivalda, musta auku kadumist ja sealt pääsemist. Lisaks täpset teavet päikesesüsteemi ja kosmose kohta. Põnevust kui palju.
Mõista, mõista, miks nii on
Kui tahate tõelist, avatud jõulumeelt, siis murdke pead, lahendage mõistatusi. Ristsõnu, sudokusid vms. See on iidne ja universaalne tegevus, mis sõltub loovast mõttesädemest, sellisest, mis süütas ürginimese esimese tulelõkke. Hiljuti uurisid USA Northwesterni ülikooli teadlased välja, et inimesed lahendavad mõistatusi kergemini, kui nad on heas tujus. Tööd juhtinud närviteadlane Mark Beeman arvab, et huumor, nali on positiivne seisund, mis alandab aju läve nõrgemate ja kaugemate ühenduste loomiseks, milliseid ongi peamurdmisülesannete lahendamiseks vaja.
Nõnda on mõistatuste lahendamise ajal aktiivne ajukoore osa, mille rakud on aktiivsed, kui inimene keskendub või laiendab oma tähelepanu, näiteks püüdes mürarikkast ruumist kinni püüda inimkõnet. Aju justkui laiendab oma tähelepanu, et võimaldada tekkida nõrgematel ühendustel. Hea nali viib aju samasse seisundisse.
Nõnda siis tõmbab inimesi mõistatuste lahendamise poole mitte ainult dopamiini käivitatud auhindav mõnutunne, mis pärast lahenduse leidmist nuputajat valdab. Äraarvamismäng suunab aju avatud, mängulissse seisundisse, mis on iseenesest mõnus põgenemine tavapärasusest. Erinevalt iga päev ette tulevatest sogastest ülesannetest on mõistatused lohutavalt lahendatavad, kuid nõuavad nagu elulisedki katsekivid läbi hammustamiseks peale intellekti veel midagi.
Suur osa mõistatuse lahendamisest toimub alateadlikult ja seda saab iseloomustada kui korra loomist kaosest. Hea nali viib aju sellesse seisundisse, mida on vaja mõistatuse lahendamiseks. Nii võib lõbus jõuluvana aidata teil lahendada nii mõnegi sudoku.
Allikas: New York Times
Tõnis Saadre Eesti fotogeoloogiast
Kui kingikott tühi ja rahakott ei seisa enam eriti püsti, siis rahustab närve Tõnis Saadre fotoraamat „Eesti ürgloodus”. On tore näha ühes raamatus nii palju asju, mis on elanud üle lugematud rahareformid ja -vahetused. Ürglooduse monumendid on toodud siin maakondade kaupa. Saadre on geoloog, ja nõnda on see suhteliselt napp tekst, mis maakondi ja fotosid seletab, asjalik ja usaldusväärne. Ta on Eesti geoloogilist ilu pildistanud aastakümneid, nii et tegu on kokkuvõttega sellest suurest ja vahvast tööst. On rändrahne, mille kaitsest algas saja aasta eest Eesti looduse kaitse. On soid ja rabasid, panku ja järvi, koopaid ja orgusid, allikaid ja mägesid. Ning läbilõikeid meie jalgealusest. Nii et üsna haruldane kooslus.
Ja ime küll – fotoalbumi leiab pdf-failidena ka geoloogiakeskuse veebilehelt.
