Kehv uni mõjub tervisele laastavalt

Nors­ka­mi­ne on esi­me­ne al­ga­va­ üle­mis­te hin­ga­mis­tee­de obst­rukt­sioo­ni­ tunus.

 Vii­mas­tel aas­ta­tel on üha enam ha­ka­tud hai­gus­te põhju­si ot­si­ma keh­vast unest. On sel­gu­nud, et pool­tel, kes vaev­le­vad uneap­noe käes (hin­ga­mi­ne seis­kub öö jook­sul kor­du­valt), esi­neb kõrg­ve­re-rõhktõbe ja öi­seid süda­merütmih­äi­reid. Ra­vi­ma­ta uneap­noe lühen­dab elui­ga, vä­hen­dab ini­mes­te töövõimet ja eluk­va­li­tee­ti.

Nors­ka­mi­ne võib ol­la esi­me­ne al­ga­va­ üle­mis­te hin­ga­mis­tee­de obst­rukt­sioo­ni­ tunnus. Hin­ga­mis­pau­se võib ol­la öö­sel küm-neid ja sa­du kor­di tun­nis, need ära­ta­vad aju ka ju­hul, kui ini­me­ne ise tead­li­kult ei är­ka­gi. „A­ju är­ka­mi­si võib öö jook­sul ol­la sa­du. Aju pen­del­dab ärk­ve­lo­le­ku ja une va­hel,” kir­jel­dab kar­dio­loog ja unek­lii­ni­ku juht Mae Pind­maa.

Pi­kal uneap­noe epi­soo­dil on sar­na­ne efekt su­kel­du­mi­se­ga, mil­le pu­hul lan­geb olu­li­selt hap­ni­ku­si­sal­dus ve­res ning aeg­lus­tub süda­me töö. Kaas­neb ka süda­merütmih­äi­re­te tek­ke oht. Ap­noe­hoo­gu­de lõppe­des võib ve­rerõhk tõus­ta vä­ga kõrge­le. Sel­li­ne öi­se ve­rerõhu sa­ge kõiku­mi­ne kur­nab süda­me-ve­re­soon­kon­da ega lu­ba­ sel pu­ha­ta.

Ligi 50 000 kannatajat

Pind­maa sõnul on Ees­tis hin­nan­gu­li­selt 49 000–50 000 une-ap­noe all kan­na­ta­vat ini­mest, unek­lii­ni­kus saab aas­tas ra­vi um­bes 300 pat­sien­ti. Teist sa­ma pal­ju ra­vi­tak­se Pind­maa hin­nan­gul Tar­tu kõrvak­lii­ni­kus ja mõned saab kät­te ka psühhiaat­riak­lii­nik. Kroo­ni­lis­test kop­su­hai­gus­test põhjus­ta­tud öis­te hin­ga­mish­äi­re­te­ga te­gel­dak­se süven­da­tult Põhja-Ees­ti re­gio­naal­haig­las, när­vi­li­hase­hai­gus­test põhjus­ta­tud hin­ga­mish­äi­re­te­ga Lää­ne-Tal­lin­na kesk­haig­las. Uneap­noe all kan­na­ta­vad ini­me­sed on ka üle­kaa­lu­li­sed. Unek­lii­ni­kus­se jõud­vaist uneap­noepat­sien­ti­dest on 80 prot­sen­dil ke­ha­mas­siin­deks üle 30 (nor­maal­ne on 25) ja kaas­ne­vad ju­ba ka muud tõsi­sed hai­gu­sed, näi­teks dia­beet.

Tasub teada!

Mida teha norskamise vastu?

•• Vähenda alkohoolsete jookide tarbimist, eriti õhtul.

•• Ülekilode puhul võta kaalust alla. Ära suitseta.

•• Väldi selili magamist, sest nii vajub keel kõige kergemini taha, põhjustades norskamist.

•• Püüa magada kaheksa tundi ööpäevas, jälgi reÏiimi – ära jää hommikul voodisse vedelema.

•• Väldi päevaseid uinakuid.

•• Ära võimle vähem kui kolm tundi enne magamist.

•• Hoia magamistuba jaheda ja pimedana.