Kes külvab pilvi, võib lõigata vihma
Iidne Hiina muinasjutt pajatab sellest, kuidas keisrile püüti kinni ööbik. Kuid linnuke vangistuses ei laulnud. Siis valmistati keisrile mehaaniline ööbik. Kuid selle laulu peale jäi keiser surmahaigeks. Kuni viimaks looduslik ööbik halastas ja tuli aknale laulma. Mille peale keiser tervenes. Hiina muinasjutud kubisevad sellistest looduse ja inimese vastuoludest.
Kuid tegelikkus on hoopis teisem. Esimees Mao grandioossed looduse ümberkujundamise plaanid pole kusagile kadunud. Nii nagu Kolme Kuru tamm või siis niisutusskeemid. Üks sellistest unistustest on ka ilma ümberkujundamine. Hea uue ilma nimel kulutab Hiina maailmas enim raha. Põhjuse selleks on andnud Pekingis 8. augustil avatavad olümpiamängud.
Ettearvamatu tõhusus
Samal ajal kui Hiinamaa vaevleb kuivuses, ei hoita kokku jõudu, et mängude avatseremoonia kulgeks vihmavabalt. Aastas kulutab Hiina 60 miljonit dollarit ja hoiab palgal 32 000 inimest, et hoida pilvekülvamise tarbeks käigus 35 erilist lennukit, 7000 kahurit ja 5000 raketistardiseadet. Ametlikel andmetel loodi nende abil aastatel 1999–2006 kokku 250 miljardit tonni sademeid. Sellest piisab, et rahuldada 500 miljoni inimese vajadusi.
Siiski kahtleb osa teadlasi toodud arvus. Pole ju eksperiment korratav selles mõttes, et ei teata, kui palju vihma ilmaparandajateta tegelikult maha sadanuks. Kuid ilmamuutjad kinnitavad, et lisaks vihma manamisele on võimalik lahti saada ka udust, ära hoida rahet ja isegi tõrjuda orkaane.
Ilmamuutmine sai teaduslikus mõttes alguse 1946. aastal, mil New Yorgis avastasid firma General Electric uurimislabori teadlased, et pilvedesse süsihappegaasi külvamine moodustab kondensatsioonituumad, mille ümber võib vesi külmuda. Romaanikirjanik Kurt Vonneguti vend Bernard Vonnegut aga avastas, et edukam on kasutada hõbejodiidi. Seda meetodit kasutatakse pilvekülvamisel enim tänini.
Praegu praktiseeritakse pilvekülvamist nii Austraalias, Iraanis kui ka USA põuasagedates osariikides. Arvatakse, et pilvedest saab maha meelitada kuni kümnendiku enam vihma.
Olenevalt pilve tüübist toimub pilvekülvamine erinevalt. Superjahtunud pilvede puhul külmub vesi osakeste ümber, mis mängivad vihmapiiskade tuumade osi. Kui jääkristallid muutuvad raskeks, langevad nad maa poole ja sulavad, muutudes vihmaks või lumeks. Et tuumade arvu suurendada, külvataksegi pilvedesse hõbejodiidi.
Soojemaid pilvi töödeldakse naatriumi, kaaliumi või liitiumi sooladega, mis aitavad moodustada suuremaid tilku. Kuid tehtagu nii või naa, USA-s Põhja-Dakotas asuva ühe maailma suurima ilmamuutmise firma Weather Modification direktor Bruce Boe kinnitab teadusajakirjale Nature, et enamiku pilvede puhul ei tule midagi välja. Parimaid tulemusi saadakse siis, kui õhk liigub mäestikupiirkonna kohal üles. Siis on pilved lühiajalised ja kergemini manipuleeritavad ning sisaldavad enam vett. Talvel saab neist maha meelitada lund, mida siis suvel kastmiseks kasutada.
Viisaastaku plaan pilvedes
Hiinas püütakse lisaks vihmakülvamisele vältida rahet, lõhkuda udu või koguni saada jagu välgust. Tehakse ka katseid. Kuid nende tulemusi ei ole eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud, mistõttu asjatundjad kahtlevad neis.
Pekingi olümpiamängude puhuks, mille avatseremooniaks hinnatakse vihma tõenäosust 47-protsendiliseks, on Pekingi meteoroloogiabüroo alates 2002. aastast välja töötanud meetodeid, mis võimaldaksid ka vihma ära hoida. Pilvede uurimiseks on kasutatud radareid, satelliite ja õhupalle. Strateegia on lihtne – meelitada pilvedest vihm alla enne, kui need jõuavad Pekingi kohale. Või siis hoida ära pilvede suuremaks kasvamine, puistates neisse soola. Või siis muuta tilgad pisemaks. Selleks tarbeks on Pekingi ümber ootel kahureid, raketiseadeldisi ja lennukeid enam kui sajas paigas. Töö tulemusi ei ole avaldatud. Siiski loodetakse kohtuda pisemate pilvedega, sest suurematest, laiemat ala katvatest pilvedest jagu ei saada.
Üks hädasid on selles, et pilvede moodustumise mehhanisme ei tunta veel piisavalt. Seepärast ei saada ka aru pilvekülvamise võimalikust tõhususest. Eri paikades on pilved väga erinevad ja need muutuvad aja jooksul tublisti. Ka on näiteks USA valitsuse toetus pilvekülvamise uurimisele peaaegu olematu. Viimase veerandsajandi jooksul on tammutud peaaegu et ühel ja samal kohal. Ka pilvede kujunemist ei osata enam kui pooleks tunniks piisava täpsusega ennustada.
Ka õhku saastavad aerosoolid ei tööta ilmamuutjate kasuks. Need võivad vähendada tilkade mõõtmeid ja seega ka vihmasaaki. See on ka põhjus, miks kunagi perspektiivseks peetud Iisraeli juhuslike pilvekülvamise eksperimentide tõhusus on seatud kahtluse alla. On koguni tõendeid, et suure saastatusega piirkondades võib pilvekülvamine tuua soovitule vastupidise tulemuse. Siiski katsetatakse Iisraelis edasi, et näiteks Galilea järve taset tõsta. Nõnda võivad hiinlased Pekingi üsna saastunud õhus tulistada lihtsalt pimesi, et oma aktiivsusega maailmale muljet avaldada.
Samal ajal on põllumeeste surve suur ja mõnel pool Hiinas on olnud isegi rahutusi, kus süüdistatakse lähinaabreid nende vihma varastamises. Hiina ilmakujundamise programm on kuulutatud üheks maa võtmeprojektiks ja lülitatud käimasoleva viisaastaku plaani. Nõnda ootavad pikisilmi olümpiamänge ka maailma meteoroloogid. 1
