Külli Palmsaar tahab kogemusi jagada
Vabakutselise näitlejanna Külli Palmsaare elu on olnud täis tõuse ja mõõnasid. Ta on pidanud harjuma tõsiasjaga, et saatuselöögid võivad tulla just sealt, kust seda kõige vähem oodata. Nüüd on Külli seadnud eesmärgiks hakata aitama puuetega laste vanemaid. Juunikuus lõpetab ta nõustajaid koolitava kursuse.
Külli tütar Johanna sündis huulelõhe ja kerge lihasetoonuse häirega ning ema pidi aastaid tema kasvatamisega üksi hakkama saama. Kuigi teda toetasid vanemad ja teised lähedased inimesed, jäi siiski alati millestki pudu. Nüüd on tüdruk 12
"Mul polnud oma kõikvõimalikest hirmudest kellelegi rääkida," meenutab Külli. "Oma vanemaid ei tahtnud ju ka kõigega koormata. Kõige enam tundsin puudust lihtsalt rääkimisest ja kogemuste-muljete vahetamisest."
Johanna haigus oli üheks põhjuseks, miks purunes kooselu lapse isa Raivo E. Tammega.
Praegu on Johanna lõbus ja energiline tüdruk, igati abivalmis ja hea suhtleja. Ta kirjutanud nii laule, luuletusi kui ka raamatuid, õpib flöödimängu. Kõike seda tänu Küllile, kes Johanna pärast loobus pea kõikidest oma unistustest, et käia lapsega iga päev võimlemas, ujumas, massaazhi tegemas.
Kasvatuses on ta pidanud tähtsaks arendada tütres iseseisvust ja eneseusaldust. Kuigi Johanna on alles laps, saab Külli talle alati loota. Ning Külli usub, et ta suudab aidata sarnasesse olukorda sattunud lapsevanemaid - seda eelkõige tänu oma kogemustele.
Igatseb teatrisse
Kui Külliga kokku saan, tundub ta kuidagi nukker ja jätab esialgu vaevatud mulje. Kuigi eelmine päev telefonis säras kui päikene. "Etendus, mille proovid pidi nüüd suvel algama, jääb rahapuudusel ära," avalikustab ta masenduse põhjuse. "Loomulikult ma igatsen teatrisse tagasi. Kuid selle etenduse ärajäämine on seda valusam, et mulle oleks meeldinud teha tööd selle lavastaja Peeter Raudsepa käe all."
Teatrist ja selle telgitagustest ei taha Külli rääkida. Sest vaatamata omandatud diplomile ja ka positiivsele kriitikale pole tal õnnestunud eriti lavalaudadel seigelda. Peale lavakat pühendus ta Johannale. Seitse aastat töötas teles diktorina, kuid siis keeras taas oma elus uue lehekülje: asus tööle Rakvere Teatrisse.
Kuid kaks aastat tagasi pidi ta valima lapse ja teatri vahel. Oma otsust Külli ei kahetse, sest tänu 1,5aastasele Ormile saab ta kogeda terve lapse kasvatamisega kaasnevaid rõõme ja muresid.
Külli päevi täidavadki askeldused lastega. Samuti võib tema häält kuulda teleriekraanilt: ta teeb kaasa sarjas "Vidioodid" ning loeb peale Kanal 2 lastefilmidele.
Lastest rääkides lähevad Külli silmad kuidagi eriliselt põlema, häälde lisandub vaimustunud toon. "Orm on praegu nii elav ja liikuv, tahab ju kõike proovida ja katsetada. Kodus ei saagi muud teha kui tema järele valvata," seletab Külli.
Orm on tõesti särasilme ja elav põngerjas – tulevane naistevõluja. Juba praegu satub ta vaimustusse tumedapäistest naistest, kellele naeratab kelmikalt. Ta jumaldab numbreid, eriti viit.
Külli ütleb, et kui kõrvutada Johanna ja Ormi kandmise aega ja laste esimesi eluaastaid, siis erinevad need kui öö ja päev. "Tegelikult on kõik seoses Johannaga mul nagu peast pühitud. Täielik mäluauk."
Peaaegu kogu Johanna kandmise aja veetis Külli haiglates, kus tal raviti kümneid haigusi. Sest raseduse alguses tabas Küllit üks haruldane pisik, mis mõjutas silmade ja liigeste normaalset funktsioneerimist.
Teise raseduse ajal hõljus Külli kui seitsmendas taevas. Teda oli toetamas armastav mees, kes pulbitses optimismist ja lootustest. Ka Johanna ootas kannatamatult väikevenda, kelle kantseldamist ta tänini naudib.
Külli tutvusringkonnast on kadunud kõik need inimesed, kellega ta 12 aastat tagasi aktiivselt suhtles. "Ainuke seos tolle eluetapiga ongi Johanna," väidab ta.
Visiitkooselu Heino Seljamaaga
Viis aastat on Külli elanud koos endast üle kümne aasta vanema näitleja Heino Seljamaaga. Kuigi kooseluks on nende suhet üsna raske pidada. Sest alguses elati seal, kus juhtus, kas siis Rakveres, kus nad töötasid, või Tallinnas.
Tallinnas Heino korteris ühist kodu looma hakates tabas Küllit järjekordne hoop. Selgus, et Heino oli korteri üürinud inimestele, kes muutsid selle lõbutüdrukute jaotuspunktiks. Samas: mingit vastikust või kõhedust see teadmine hiljem Küllis ei tekitanud.
"Kui ma sellest kuulsin, oli mul kõht ees, ning olin parasjagu Johannaga sanatooriumis. See oli täielik pauk," meenutab Külli. Eelmisel nädalal palju elevust tekitanud Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse ideesse muuta Tatari tänav taas Tallinna lõbumajakvartaliks suhtub Külli rahulikult. "Ma ei usu, et see eriti võimalik on," arvab ta.
Kuid klassikalist perekonda pole Heinol ja Küllil võimalik mängida olnud. Heino on lihtsalt pidevalt kodust eemal: rändab ta ju oma pisikese teatriga Teater Kohvris mööda Eestimaad ringi. "Nüüd kevadel on jälle tal rohkem tööd. Ta on nii õnnelik oma teatriga!"
Loomulikult sooviks Külli olla rohkem koos Heinoga. Kuid saatus tahab teisiti ning Külli on sellega leppinud.
Küllit tundvad inimesed iseloomustavadki teda kui isegi natuke liiga leplikku ja heasüdamlikku inimest. Teda millegagi endast välja viia on tõesti raske. "Eks elu on mind selliseks muutnud," arvab ta.
Heili SIBRITS
