Leelo Tungal ei pea end tütardele heaks eeskujuks
Leelo Tungal särab ning temast lausa kiirgab heatahtlikkust ning positiivsust. Räägitakse, et suurepärase suhtlemisvõime ja suure sõprusringkonna tõttu jääb Leelo Tungal pidevalt hiljaks. Tänaval mõnd tuttavat kohates uurib ta ikka, kuidas tollel läheb.
Leelo Tungla nooruslikkuse üheks põhjuseks on kindlasti pidev püüd tundma õppida laste ja noorte maailma.
Hakkas muusikavideoid vaatama
"Ma lihtsalt pean olema kursis sellega, mis lastele meeldib," tunnistab Leelo Tungal. "Olen hakanud muusikavideoid vaatama. Isegi omad lemmikud on tekkimas. Näiteks Bloodhound Gang – nad on pisut ropud, aga mitte pahatahtlikud."
Ükskõik mis teemal Leelo Tunglaga vestelda, jõuab jutt ikka välja lasteni, kas siis tema enda tütarde – inglise keele magistrandi Maarja, skulptuuri õppiva Kirke ja moodi pürgiva Magdaleenani - või võõraste lasteni, kelle tuleviku pärast muretsedes pühendub ta ajakirja Hea Laps väljaandmisele.
Liiga jonnakas
Möödunud suvi oli Leelo Tunglal töine, seevastu sel aastal on ta saanud mahti puhata ning end koguda. "Kevad oli väga raske, tundsin, et ei jaksa enam. Paljudel sõprus- ja tutvusringkonnast on jõud üles öelnud. Hea sõbra Lepo Sumera kaotus mõjus rängalt," selgitab Leelo Tungal mõtlikult suitsu tehes.
Juulis sai Leelo Tungal taas oma lemmiktegevusele, kirjutamisele, pühenduda. Tal on pooleli lasteraamat, millest ta ei taha lähemalt rääkida. "Tütred ikka ütlevad, et võiksin vahel kirjutada. Ise tahaks ka, aga ajakirja tegemise kõrvalt ei jää enam aega ega energiat."
Mitte et ajakirja sisuline kokkupanek valmistaks lastekirjanikule raskusi, vaid pigem on probleem rahas. "Proovime ots-otsaga kokku tulla. Meid ju ei toeta riik, vaid mõned fondid," põhjendab Leelo Tungal.
Kui Leelo Tunglalt pärida, miks ta on endale sellise kohustuse võtnud, muutub ta tõsiseks ning jääb mõttesse. "Imestan ise ka, et olen nii jonnakas," tunnistab ta. "Aga andekad ja normaalsed lapsed vajavad ajakirja, kuhu nad saavad kirjutada ja kus avaldada oma joonistusi. Ei saa ju põlvest põlve kasvada ainult koomiksite najal. Kui leiduks inimene, kes tahaks ja suudaks sellise vähese raha eest seda tööd teha, siis annaksin meeleldi ohjad üle."
Tema arvates ongi praegu kehvemas olukorras tavalised ning pisut andekamad lapsed. "Narkomaanideks ja pättideks ei hakka ju ainult asotsiaalide lapsed, vaid ka tublidest ja normaalsetest perekondadest pärit lapsed võivad sellele teele sattuda, kui ei oska või pole võimalust end normaalselt rakendada. Neid märgatakse alles siis, kui nad juba tänaval on. Siis on juba hilja. Aga just ennetavat tööd on vaja teha. Lastele tuleb anda võimalusi. Näiteks kirjutab meile pidevalt jutte üks 14aastane laps. Meie vanusest kasvab ta varsti välja, kuid Vikerkaarde ja Sirpi tema jutud veel ei sobi. Nii jääbki ta ripakile."
Leelo Tungal on rõõmus, et viimase kahe aastaga on inimesed hakanud mõistma lihtsat tõde, et tulevik on laste kätes. Augusti teisel poolel korraldab Reval Hotel Group heategevusliku ürituse ja saadavast tulust toetatakse ka ajakirja Hea Laps.
"Minuvanused ja põlvkond nooremad pole veel selleni jõudnud, neile on tähtis enda majanduslik olukord," tunnistab ta kurvalt ning lisab, et see teadmine rõhub. "Aga praegu, kui tunnen, et jõud on otsa lõppemas, saan laste, nende vanemate ja õpetajate kirjadest jälle tuge ja jõudu. Ja nii tore on vaadata umbes kümne aasta pärast, mis neist praegustest meie lugejatest on saanud."
Ei pea end heaks emaks
Tütarde üle uhkust tundev Leelo Tungal ei julge end pidada heaks emaks. Alati olevat tunne, et midagi on jäänud tegemata. "Mäletan, kui nad veel väikesed olid, vaatasin magavaid ingleid ning lubasin endale, et homme tegelen nendega rohkem. Lastele on kohutavalt tähtis, et nendega koos mängitaks," räägib Leelo Tungal. Ning lisab, et kindlasti pole ta hea eeskuju. Eriti just suitsetamise pärast. Tütred pragavad seetõttu temaga üsna tihti.
"Kui nüüd tagantjärele mõelda, siis oleksin võinud rahulikum olla. Kuid mul polnud kogemusi. Kui esimene tütar sündis, siis oli Raimo (abikaasa Raimo Kangro) sõjaväes, elasin tädi juures, kes teadis lastest sama palju kui mina. Laps hakkas öösel nutma, siis helistasin kiirabisse, pärisin, mis teha. Nemad naersid ja ütlesid, et lapsed ikka vahel nutavad. Mina siis mõtlesin, küll on julmad inimesed. Tollased lastekasvatamise raamatud olid ikka parajad õudusjutud."
Lapsed vajavad nii keelde kui usaldamist
Laste kasvatamises häirib praegu Leelo Tungalt kõige enam populaarsust koguv vabakasvatus, mida ta parema meelega nimetaks kasvatamatuseks. "Lapsed vajavad keelde ja käske. Kuid lapsi peab ka usaldama," usub Leelo Tungal.
Aastaid tagasi elasid Leelo Tungla teismelised tütred omapäi Tallinnas, Leelo koos Raimoga elas Ruilas. "Kartsime, kuid usaldasime. Ikka enda kasvatatud. Ja nad teadsid, et peavad oma tegude eest vastutama."
Üleminekuajal sõitsid tütred läbi Poola Rootsi kirjasõpradele külla. Kaasas vaid kaks kuivatud leiba ja väga vähe raha. "Siis oli küll meeletu hirm. Kuid nad said hakkama, leidsid Poolas veel lisaks head sõbrad."
Lapsed peavad rahapuudust mõistma
Tungal teab, et lastega peab tegelema. Kuid ei tohi elada nii, et kõik nende heaks ja iseendale mitte midagi. Kui ikka puudus käes, siis peavad ka lapsed sellest aru saama. "Meil on harva olnud stabiilne sissetulek. Lapsed said hästi aru, millal nad võisid midagi nõuda ja millal mitte. Ükskord, kui meil olid viimased kolm rubla köögilauale jäänud, siis soovides meid aidata, lõikasid lapsed rublad peenikesteks ribadeks. Esimene reaktsioon oli küll, et ei tea, mida teha. Aga kuna nad ei teinud seda meelega halva pärast, siis nahutada nad ei saanud."
Suuri pahandusi selles kodus polnud kunagi. Lastele toonitas Leelo Tungal alati, et viisakas käitumine peab olema iseenesest mõistetav asi. Seetõttu oli lastel koolis klassikaaslastega kohtumine üsna õokeeriv.
Leelol naistetööd, Raimol meestetööd
Leelo Tungal ütleb, et neil on klassikaline perekond: tema tegeleb naistetöödega ja Raimo Kangro meestetöödega. Kuid laste kasvatamises oli mõlemal sõnaõigus ning piigadega tegelesid mõlemad.
"Mina tean kruvi keeramisest vaid teoreetiliselt, mehe jaoks on kõik naiste tööd täiesti tundmatu valdkond. Korra võttis ta pesupesemise enese peale, kuid hiljem leidsin sipupükstest ühtteist. Samuti on ta süüa proovinud teha. Pakisuppi, kuid peale seda pidin kaks nädalat pliiti pesema," meenutab Leelo Tungal naerdes.
Kuigi Leelo Tungal oli nooruses kindel, et pliidi ees tema küll askeldama ei hakka, on ta sõprade seas tuntud kui ülihea kokk. Sellest rääkides on ta tagasihoidlik – nüüd pole ammu olnud aega midagi keerulisemat köögis ette võtta.
"Võta leip!"
Kuna Leelo Tunglal ja Raimo Kangrol õnnestus enne oma sõpru korter saada, siis korraldati nende kodus Õismäel pidevalt väikesi koosviibimisi. Firmaroaks kujunes roosa sefiirikook. "Siis pidin ju lauale panemiseks ikka midagi tegema. Ja kiitus mõjub innustavalt. Eriti kui ei tunne end kindlalt. Kokaraamatust "Rahvaste toite" said kõik retseptid välja arvatud Hiina täidetud pardijalad, läbi proovitud."
Kuna kokaraamatuid polnud tollal saada, siis kirjutas Kirke emale vastavasisulise teose, mille esimesel leheküljel oli võileiva tegemise õpetus. "Võta leip, võtta või, pane või leipa peale. Ongi või leip valmis," meenutab Leelo Tungal naerdes.
Heili Sibrits
