Linnainimese kallis piknikuauto
Maastikuautode üks teerajajaid Land Rover oli esimene Euroopa autotootja, kes nägi suurt potentsiaali väikestes linnamaasturites. Sellest ideest sündis kümme aastat tagasi Freelander. Seda autot saatis uskumatu edu. Euroopas oli see viis aastat omasuguste seas enim müüdud auto ning koduturul Inglismaal number üks kuni tootmise lõpetamiseni 2005. aastal. Inglise autotööstuse mitmesuguseid veidrusi pakkuv Freelander pole Eestis kuigi suur tegija kunagi olnud, kuid tal on siin väike fänniklubi.
Uus, Freelander II, on hoopis teine auto. Kui eelkäija sündis ajal, mil Land Rover kuulus BMW omandusse, siis uus mudel on valminud praeguse omaniku Fordi juhtnööride järgi. Fordi suunava käe olemasolule viitab kas või soojendusega esi-klaasi lisandumine auto varustusse. Auto platvorm on sarnane Fordi uue Mondeo/S-Max-i omaga. Bensiinimootor on pärit kontsernikaaslaselt Volvolt ning diiselmootor valminud Fordi ja Peugeot koostöös.
Igas suunas kasvanud auto on märkimisväärselt ruumikam. Salongis pole ohtu, et reisijaid ahistaks ruumikitsikus. Pagasiruum kasvas rohkem kui kolmandiku suuremaks, 755 liitrini. Salong asub kõrgemal kui enamikul analoogsetel isenditel. Seetõttu tuleb tagaistmele suisa ronida. Samas tagab teistest liiklejatest kõrgemal istumine hea väljavaate. Tagumised istmed on veel omakorda kõrgemale tõstetud, et kaasreisijad ei peaks üksnes eesistujate kukalt vahtima.
Land Roveri toodangule omaselt on autol suur klaasipind ning aknapostid pole väljavaadet pärssivalt liialt laiaks ja massiivseks ehitatud. Peenemad piilarid pole aga auto konstruktsiooni turvalisust pärssinud. Freelander II oli esimene linnamaastur, mis pälvis Euro NCAP turvatestis täiskasvanud sõitjate ohutuse eest maksimaalsed viis punkti.
Salongi kujundus on maitse asi. Freelanderi “kiikse” on vähemaks jäänud (eelkäijal näiteks paiknes kapoti avamise kang kõrvalistuja jalgade juures). Nuppe tundub esmapilgul olevat liialt palju. See-eest on nupud suured, et maastikul hüpeldes oleks neile lihtne vajutada.
Freelander II on maastikul üks tegusamaid linnamaastureid. Auto suudab kahlata poole meetri sügavuses vees, tõusudel ja langustel on abiks mägipidur. Eri teeoludes aitab juhti neli sõiduprogrammi. Mootor rea-geerib oludest lähtuvalt üli-erksalt või äti uimasusega. Muutub ka veoskeem. Nelivedu on saadaval kohe, kui mootor käivitada. Maanteel langeb enamik veojõust siiski esiratastele.
Kompromiss maastikusõidu ja maanteel liiklemise vahel on päris hästi õnnestunud. Auto eriti ei raputa ega värista. Peamiselt sõidetakse sellega ju maanteel või linnas. Freelander hoiab hästi kurssi. Rool on küll veidi alajuhitav.
Jõuallikatest tasub eelistada 2,2-liitrist turbodiislit. Momenti jagub igasugustel pööretel, seega võib kuuekäigulisel käsikastil ka käike üle ühe vahetada. Eriti pikk on teine käik. Esialgu ei pakuta diiselmootorile automaat-käigukasti. See on saadaval koos 3,2-liitrise bensiinimootoriga.
Freelanderi suurim miinus on kõrge hind. Kuigi baasvarustus on rikkalik, tuleb kogu paketi eest lauale laduda pool miljonit krooni.
Tehnika
Land Rover Freelander II TD4
•• Võimsus, kW (hj): 118 (160)
•• Pöördemoment, Nm (p/min): 400 (2000)
•• Suurim kiirus, km/h: 181
•• Kiirendus 0–100 km/h, s: 9,11
•• Keskmine kütusekulu, l/100 km: 7,5
•• Pikkus/laius/kõrgus, mm: 4500/2005/1765
•• Telgede vahe, mm: 2660
•• Pagasiruumi maht, l: 755-1670
•• Hind alates, krooni: 489 900
Plussid
•• Maastikul hea sõita
•• Tõhus diiselmootor
Miinused
•• Hind
•• Diiselmootorile ei saa automaatkasti
