Mängud, mida varjutab saladusloor
Esimesel MM-il toimunud kohtumine Argentina – Prantsusmaa kujunes finaalturniiride üheks traagilisemaks, mis sai imeliku lõpu. Lõunaameeriklaste toorutsemine viis rivist prantslaste väravavahi Thepot’, keda asendas väravasuul poolkaitsja Chantrel (vahetused polnud MM-turniiril siis veel lubatud).
0:1 kaotusseisu jäänud Prantsusmaa kaotas vigastatuna veel ühe mängija ja heitles üheksa mehega. Kuni 84. minutil pääses nende vasakäär Langiller üksi ründama Argentina väravat. Enne kui aga mees lüüa jõudis, kõlas Brasiilia kohtuniku Almeida Rego lõpuvile. Kuus minutit enne õiget aega.
Tribüünidel vallandus tõeline protestitorm, sest uruguaylased ei soovinud Argentina ebaõiglast võitu. Pallimurule tormasid pealtvaatajad, keda relvastatud ratsapolitsei ajas tagasi oma kohtadele. Kohtunik väitis lõpuks, et oli valesti kella vaadanud ning võttis vea omaks. Lõpuks mäng jätkus, kuid kuus minutit kadusid närvilises õhkkonnas olematusse. Kas kohtunik oli sihilikult päästnud Argentina Euroopa meeskonna käest, jäigi selgusetuks.
Sakslaste ümbersünd
1952. aastast alates üksnes võitnud Ungari imemeeskonna edus 1954. aasta MM-il Šveitsis oldi kindlad. Madjarid lõid alagrupi kahes mängus 17 väravat. Veerandfinaalis alistasid n-ö Berni lahingu nime all tuntud mängus Brasiilia 4:2. Selles kaklusterohkes kohtumises eemaldati kolm pallurit ja Brasiilia koondise treener.
Finaalis läks teist korda MM-i kullaheitlusele jõudnud Ungari vastamisi Saksamaa LV meeskonnaga, alagrupiturniiril olid ungarlased võitnud sakslasi 8:3. Madjaritel andis kindlasti tunda nende staari Ferenc Puskase vigastus, kuigi haige põlvega mees tuli väljakule.
Saksamaa sai finaalis üllatusvõidu 3:2 ning pärast kaotatud mängu aitasid ungarlased levitada jutte, et sakslaste võidu taga olid imelised jõuallikad. Ehk siis n-ö dopinguained, mis andsid sakslastele finaalis enneolematu energia. Puskas, kes käis võitjaid riietusruumis õnnitlemas, väitis, et sakslastel olnud pärast mängu väga paha olla ja mõned neist olid koguni oksendanud.
Nii levis kiiresti kumu, et sakslased olid tarvitanud mingeid ergutavaid aineid. Ajakirjanikke sakslaste juurde esialgu ei lastud ning kõik süüdistused tõrjuti tagasi. Lõpuks teatas Puskas, et ta ei käinudki sakslaste juures.
Telepildist toonast finaali vaadates võib vaid kinnitada, et sakslased mängisid finaalis hästi, võitudega harjunud tujukad ungarlased aga suhtusid vastasesse veidi üleolevalt. Siiski on see finaal jäänud ajalukku MM-ide suurima mõistatusena.
Inglaste õnnevärav
1966. aastal Inglismaal peetud MM pakkus kaks kohtumist, millest aegade jooksul enim räägitud. Kõigepealt veerandfinaal Portugal – Korea RDV, kus korealased juhtisid 24. minutiks 3:0, kuid siis lõi “Must pärl” Eusebio 22 minutiga neli (!) väravat ja Portugal võitis lõpuks 5:3.
Väljakuperemehed inglased saavutasid aga finaalis Saksamaa LV vastu lisaaja 111. minutil murrangulise värava, mille üle on arutletud 40 aastat. Tookordses mängus tabas Hursti tugev pealelöök põiklatti, pall põrkas alla väravajoonele ja sealt platsile tagasi. Väljakukohtunik šveitslane Dienst kahtles, kas väravat lugeda, ja ta küsis nõu joonekohtunik Bahramovilt (N Liit). Viimane kiitis värava heaks ja see luges. Sakslased tormasid küll protestima, kuid sellest oli vähe abi.
Nõukogude ajakirjanduses kirjutati, et õhtul võisid kõik telekorduses veenduda värava õigsuses ja sakslased vabandasid Bahramovi ründamise pärast. Ometi on hilisemad arutelud pigem kinnitanud vastupidist: finaalis sai otsustavaks ikkagi olematu värav. Inglased, kelle heaks kodusel MM-il Euroopa kohtunikud kõik endast oleneva tegid, tulid finaalivõiduga 4:2 maailmameistriks.
Kahtlased tulemused
MM-idel on olnud ka mänge, mille tulemus on andnud alust rääkida võimalikest kokkulepetest. Nii näiteks vajas Argentina 1978. aasta kodusel MM-il viimases vahegrupimängus Peruu üle vähemalt neljaväravalist võitu, et edestada Brasiiliat. Argentina – Peruu mängu algus nihutati hilisemale ajale kui teine selle grupi mäng Brasiilia – Poola. Kuigi “brassid” alistasid Poola 3:1, saavutas Argentina kahtlaselt kerge 6:0 võidu muidu sitkelt mänginud Peruu üle.
Tasuks meenutada ka finaalturniiride ajaloo kõige ohvriterikkamat mängu, kus lõpuvile kõlades oli väljakul vaid 17 mängijat. See juhtus 1938. aasta MM-i veerandfinaal Brasiilia – Tšehhoslovakkia, kus Bordeaux’s peetud kohtumine andis tulemuseks 1:1 viigi.
Väljakukohtunik Milos Hertzka (Ungari) eemaldas tõelises “kaklusmängus” kolm mängijat.
Lisaks viidi kaks vigastatut kiirabiga haiglasse, kusjuures tšehhide-slovakkide väravavahil Planicˇkal oli kaks luumurdu.
Brasiilial jäi lõpuvile kõlades väljakule 8, vastastel 9 pallurit. 48 tundi hiljem peetud kordusmäng peaaegu uute koosseisude vahel andis Brasiiliale 2:1 võidu.
