Minge metsa!
Talvine metsamatk on uskumatult mõnus, annab hea füüsilise koormuse, aitab tervist tugevdada ja avardab ka silmaringi.
Aasta alguses tulid reisifirma Noor Turist ja Rakvere Turistiinfokeskus mõttele hakata Palmse mõisapargis koolilastele metsaeksursioone korraldama. Tänaseks on paljud koolid haaranud mõttest metsa värsket õhku hingama minna. Esimene retk sai teoks möödunud kolmapäeval.
Palmse mõisa metsapargi serval ootas Rakvere lapsi Marek Vahula, seljakott seljas, uhket kübarat ehtimas linnusulg. Sealtsamast lähedalt Pariisist pärit ekskursioonijuht tunnistas, et metsa-asjad on teda huvitanud juba lapsest saati. Hiljem on ta oma teadmisi täiendanud Tartus bioloogiat õppides.
Kahetunnise metsamatka alguses tundus üsna keeruline mööda liivatamata järsku mäenõlva alla saada, kuid esimese pooltunni järel hakkasid julgus ja osavus kasvama. Uskumatult palju rõõmu tegi avastus, et järsust nõlvast üles saamiseks võib peale küünte ja hammaste appi võtta näiteks maas vedeleva oksa. Seepeale, kui esimene laps jõekaldal kopraurgu pudenes, taipasime enda ees lund kompida ja ettevaatlikumad olla. Rännujuht õpetas õhukese jää sammu, millega osavalt veekogu ületada.
Üle silla minnes teatas Vahula muretult, et tagasiteel me enam silda ei kasuta. See ei olnudki nali – asusime jõe ületamiseks sobivat purret otsima. Loomulikult valisid matkasellid üksmeelselt kõige jämedama puu, kuid teejuhi arvates oli sellel vale kaldenurk. Kui valik langes poole peenema tüvega puu kasuks, et kiirustanud teisele kaldale mitte keegi. Peagi tõestas reibas rännumees, et mööda ümmargust puutüve vett ületada polegi raske. Tuleb lihtsalt võtta pikk teivas ja see jõepõhja kinni lüüa. Igatahes said teisele kaldale kõik ja imekombel koguni kuiva jalaga.
Metsas käimata ei oska aimatagi, kui palju loomi tegelikult inimeste elupaiga läheduses elab. Vahula õpetas loomajälgi tundma ja näitas, kust naarits oli veest välja tulnud, kus kepselnud jänesed ja kitsed. Pikapeale hakkasid lapsed päris hästi jäljekirjast aru saama. Veel õnnestus näha kopra maja ja ronga eluaset. Ronk ei olnud küll kodus, kuid tema aadress on tavaliselt kõrge männi latv. Vahula teadis selle linnu kohta palju head rääkida. Vähe sellest, et ta kerge vaevaga tosin sõna suudab ära õppida. Sõna "rongaema" tuleks ekskursioonijuhi arvates võtta suure komplimendina, sest ronk olevat vastupidiselt üldlevinud arvamusele väga truu lind.
