Nahavähist on saamas valgete inimeste epideemia
Nahavähi esinemissagedus on kogu maailmas tõusuteel, see on valgenahaliste seas kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus. Eestis on haigestumus kõi-ge ohtlikumasse nahavähi vormi, melanoomi, kümne aasta jooksul kasvanud poole võrra. 2006. aastal diagnoositi Eestis ligi 1000 uut nahavähi juhtu. „Eks see ole parema elustiili haigus,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Marianne Niin haiguse tõususuunda. Melanoomi tekkepõhjus ei ole küll lõplikult teada, ent olulist rolli mängib selles ultraviolettkiirgus (UVA ja UVB), mis tuleb päikesest või solaariumist.
Seega on ohustatud just need valgenahalised, kes end meelsasti rannas või tehislampide all tumepruuniks päevitavad ning talvel soojamaareisidelt lisa nõutavad. Dr Niin on veendunud, et reisimas peab käima ja suvel värskes õhus viibima, ent liialdada ei maksa. Ta on kuulnud sageli rannas tundide kaupa peesitamise ettekäändena seda, et meil põhjamaa inimestel on ju vaja D-vitamiini ammutada. „D-vitamiini sünteesiks piisab õues viibimisest,” selgitab ta. Et suurel osal aastast on Eestis päikest vähem näha, soovitab arst pigem võtta kalamaksaõli või D-vitamiini.
Lastele ekstrakaitse
Naha pahaloomulisi kasvajaid on mitmeid: naha sarvkihist tekkivat vähki esineb peamiselt vanematel inimestel, pigmendirakkudest arenev nahamelanoom puudutab aga nooremaid. Kõige suurem riskitegur melanoomi tekkes on enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused, seega on eriti oluline kaitsta lapsi UV-kiirguse eest. „Riided selga, müts pähe,” soovitab Niin.
Päikesekaitsekreemidesse tal nii palju usku pole, sest nende pikaajalisest mõjust ei teata veel kuigi palju. „Lapsi peab kaitsma, kuni nad on meie vastutusel,” lisab onkoloog, et vähem tähtis pole kaetuna hoida ka teismelise keha. Niine sõnul on nahavähki surdud ka juba 20-aastaselt ja seda peamiselt solaariumi liiga sagedase külastamise tõttu. Pidevatel solaariumikülastajatel suureneb melanoomi tekkerisk 75%. Maailma terviseorganisatsioon teatas ka tänavu suvel, et solaariumid kuuluvad kõrgemasse kantserogeensesse riski-gruppi ning kiirgavad kolm korda enam kahjulikke UV-kiiri kui kümne aasta eest.
„Tervisekäitumises on siiski hakanud juba toimuma muutusi ja viimasel paaril-kolmel aastal pole ma noore inimese surma näinud.” Noored jälgivad oma keha rohkem ja käivad julgemalt ka arsti juures. Niin soovitab iga väiksemagi nahalt avastatud muutuse korral minna arsti juurde, sest mida varem jaole saadakse, seda kindlam on paranemine. „Ei maksa karta, et tullakse asjata. Ega siis selle kahtluse või murega elamisel pole ka ju mõtet. Meile arstidele meeldib, kui saame öelda, et haigust pole,” julgustab ta igal juhul tulema ja mitte pelgama seda, et raisatakse arsti aega.
Ka oskab arst täpsemini nõustada, mida jälgida ja kuidas ennetada haigust igal konkreetsel juhul sõltuvalt inimese nahatüübist, pärilikkusest ja muutustest nahal. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Pahaloomuline kasvaja võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.
Meestel on kõige sagedasem melanoomi asukoht kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. Enne-kõike haigestuvad noored, alla 40-aastased naised. Pärast 40. eluaastat kahekordistub meeste haigestumus võrreldes naistega.
