See raamat oleks vana head Otti kindlasti rõõmustanud. Ei jõudnud ta, vaene mees, oma esimest kõvakaanelist lasteraamatut ära oodata. Aga hea meel peaks olema lugejalgi. Sest ega neist kaheksakümnendatel ilmunud Priit Pärna illustreeritud vihikutest ju kodudes suurt midagi alles pole.
Nüüd on Ott Arderi lasteluule paremik vähemalt kindlalt kaante vahel ja ka Priit Pärna pildid kõik kenasti juures. Otti enam pole, kuid luuletused elavad oma elu edasi.
“Koer poiss” sisaldab luuletusi koerast poisist, kärbsest, kuuskedest, tagumisest vagunist, lendavast aabitsast, kevadest, suvest, sügisest, talvest, jõuludest, maasikatest, Emajõest, kastanist, vanaema Marist, õunaussist, harilikust pliiatsist, tilgast, nohust, Allast, kraavist, ookeanist ja veel paljudest, paljudest asjadest, mida siinkohal üles lugeda ei jõua.
Mõned Ruja laulu sõnad kuuluvad mõistagi asja juurde – arvatavasti ongi Oti looming laulusõnadena kõige elujõulisem, ehkki kahjuks ei teata iga kord, et nende sõnade autor on just Ott Arder .
Head lasteluulet pole Eestis kunagi olnud liiga palju. Tegelikult on teda ikka häbematult vähe. Aga igas kodus, kus kasvab eesti lapsi, võiks see vähene siiski olemas olla.
“Koera poisi” võiks raamaturiiulile muretseda kas või see-tõttu, et see on klassika, mis jääb kestma.
