----

Esmaspäeva õhtul oli Pärnu keskväljak puupüsti täis peomeeleolus inimesi, kes tulid tervitama edukalt olümpiamängudel osalenud pärnakatest sõudjaid. Et olümpialastele kohalike oludega aklimatiseerumine liialt ränk ei oleks, lõi ansambel Zorbas Kreeka-meeleolu. Tõrvikute ja Pärnu sõudeklubi lipuga noored sõudjad tegid läbi rahvahulga marssides teed olümpiasangaritele – Jüri Jaansonile, Tõnu Endreksonile, Oleg Vinogradovile ja Andrei Jämsäle.

“Täna on pidu meie õuel,” hõiskas Pärnu sõudeklubi president ja volikogu esimees Margus Tammekivi, kes ei suutnud või tahtnud talitseda värinat hääles. Ta tunnistas, et Pärnu pidutses salamisi juba sel hetkel, kui oma sportlasi mängudele saatis. “Sealhulgas viit sõudjat, mitte kiidukukke,” rõhutas ta.

Tähelepanuväärne on, et 21. augustil tähistas Pärnu sõudmine 120. aastapäeva ja just sel päeval tegid Pärnu sõudjad Ateenas ajalugu. ”See oli ülim jätk sellele, mis sai alguse 120 aastat tagasi ega lõpe kunagi,” rääkis Tammekivi rõõmuhõisete saatel.

Kristjan Palusalu jälgedes

Kui sõna sai olümpiahõbe Jüri Jaanson, kuulas rahvas tähelepanelikult iga tema sõna, valmis igale lausekatkele kaasa plaksutama ja hõiskama. Jaanson tegi kummarduse Pärnu jõele, linnale, elukeskkonnale ja inimestele. “Pärnu jõel tunnen ma praktiliselt iga käänakut, ma tahan tänada Pärnut ja tema jõge, tema elukeskkonda ja siinseid inimesi kõige selle eest, mis ma olen siit saanud ja tänu millele olen tugevaks saanud,” lausus sportlane.

Pärnu linnal ja sõudjate edul leiti olevat omapäraseid pidepunkte. Näiteks see, et juba neli aastat tagasi kuulutati 2004. aasta Pärnus jõeaastaks ja kaks aastat tagasi sõlmis Pärnu sõpruslepingu Narvaga. “Ja nüüd on Pärnu Narvaga ühes paadis,” viitas Tammekivi Tõnu Endreksoni ja Leonid Gulovi neljanda koha toonud koostööle.

Lavale astus Endreksoni õpetaja Ülejõe gümnaasiumist, et oma õpilast tänada. “Räägi, miks nad on sinu üle uhked,” suruti mikrofon sportlase kätte. “Ei, ma ei õppinud väga hästi,” tunnistas Endrekson. ”Aga kuna minu vanaonu on Kristjan Palusalu, pean tema jälgedes minema, mul ei jää midagi muud üle.”

Näitleja ja Jüri Jaansoni sõber Elmar Trink ütles mikrofoni haarates, et suur heameel paneb kurgu kipitama. Tema kingitud hiiglapikad lilled hakkasid õitsema samal päeval, kui Jaanson hõbeda võitis. “Siia sisse on peidetud kuldne pael, olgu see kuld sul silmapiiril. Jüri, olen kindel, et tood selle ära,” ütles ta sõpra õnnitledes.

Eesti sõudeliidu president Rein Kilk avastas, et Pärnu on omandanud edukama Eesti olümpialinna staatuse. “Kui tartlastel ja tallinlastel on pronks, siis meil on hõbe,” sobis Kilgil end selles kontekstis pärnakaks tituleerida.

Taevataadi vaatemäng

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi andis tseremoonial sportlastele üle preemiad. Olümpia-mängude hõbemedali omanikku Jüri Jaansoni premeeriti 100 000 ning neljanda koha saavutanud Tõnu Endreksoni 40 000 krooniga. Üheksanda koha saanud Oleg Vinogradovile ja Andrei Jämsäle maksti 20 000 krooni, sama summa said treenerid Tatjana Jaanson ja Mihkel Leppik. Sportlaste hea ettevalmistuse eest premeeriti 60 000 krooniga ka Pärnu sõudeklubi.

Õhtu üheks kulminatsiooniks paluti rahvahulgal pöörata pilgud jõe poole, kus võitjate auks lahvatas võimas ilutulestik. Seejärel ärgitas Zorbas, et inimesed tantsiksid kreeka rahvatantsu sirtakit. Püünelt rahva sekka pääsenud Jaansoni piirasid ümber autogrammikütid ja õnnitlejad, nii et päevakangelasel jäidki tantsusammud tegemata. Aga tundus, et tantsimisest parema meelega suruski ta austajail kätt ja paitas tema ümber sagivate laste päid.

Rein Kilk hõikas rahva kuursaali pidu jätkama. Kui pidulised jõe kaldalt mere äärde jõudsid, oli loodusel omalt poolt samuti üllatus varuks. Kui jõe ääres pani inimesi ahhetama linna makstud ilutulestik, siis mere kohal pakkusid vaatemängu taevataadi sepitsetud välgusähvatused.