Perearst: vaktsineerimine vähendab keskkõrvapõletikku haigestumist

Millest tekib lapsel piinav kõrvavalu ja kuidas last kaitsta? Küsimustele vastab perearstikeskuse Sinu Arst perearst Kristi Parts-Teppo.

•• Kuidas tekib keskkõrvapõletik ja millised võivad olla korduvate haigushoogude pikemaajalised tagajärjed?

Äge keskkõrvapõle­tik on üks sa­ge­da­se­maid lap­seea hai­gu­si. 20–30% las­test on kol­man­daks eluaas­taks põde­nud keskkõrvapõle­tik­ku kor­du­valt. Hai­gus te­kib ta­va­li­selt hin­ga­mis­tee­de vii­ru­sin­fekt­sioo­ni (nt no­hu) tüsis­tu­se­na. Õn­neks al­lub hai­gus ta­va­li­selt häs­ti ra­vi­le ja lap­sed pa­ra­ne­vad täie­li­kult. Har­va­del juh­tu­del võib põle­ti­ku ta­gajär­je­na tek­ki­da ju­ba mõni tõsi­sem in­fekt­sioon (nt mas­toi­diit).

Pi­kaa­ja­li­ne põle­tik võib mõnin­ga­tel juh­tu­del viia ka kuul­mis­kah­jus­tu­se­ni ja sel­lest tin­gi­tud kõne aren­gu häi­re­te ja õpi­ras­kus­te­ni. Mõnin­ga­tel juh­tu­del põhjus­tab kor­du­vaid keskkõrvapõle­tik­ke suu­re­ne­nud ade­noid.

•• Kõige sagedamini esineb keskkõrvapõletik poole- kuni pooleteiseaastastel lastel. Millest peaks vanem pooleaastasel lapsel kõrvavalu kahtlustama?

Ta­va­li­selt ei te­ki äge keskkõrvapõle­tik tühjalt ko­halt. Ta­va­li­selt eel­neb sel­le­le no­hu või mõni muu üle­mis­te hin­ga­mis­tee­de vii­ru­sin­fekt­sioon. Tüüpi­li­sel ju­hul te­kib äge keskkõrvapõle­tik vii­rus­hai­gu­se kol­man­dal ku­ni viien­dal päe­val ja sa­ge­da­se­mad kae­bu­sed on kõrva­va­lu, pa­la­vik ja kuul­mis­lan­gus. Võib esi­ne­da ka mä­da­ne eri­tis kõrvast. Hai­gu­se kulg po­le ala­ti tüüpi­li­ne. Tea­tud juh­tu­del võib keskkõrvapõle­tik kul­ge­da kõrva­va­lu ja pa­la­vi­ku­ta ning väl­jen­du­da hoo­pis pi­kaa­ja­li­se kö­ha­na. Al­la kuue kuu va­nus­tel lastel on esip­laa­nil üldnä­hud: laps on kõrges pa­la­vi­kus, ra­hu­tu ja isu­tu.

•• Kas põletiku ravimiseks on antibiootikumid õigustatud?

Äge keskkõrvapõle­tik on sa­ge­da­sim põhjus, miks al­la viieaas­tas­te­le las­te­le kir­ju­ta­tak­se an­ti­bioo­ti­ku­me. Are­ne­nud rii­ki­des on trend keskkõrvapõle­ti­ku pu­hul an­ti­bioo­ti­ku­mi­de ka­su­ta­mi­se vä­he­ne­mi­se­le. Olu­kord on rii­gi­ti eri­nev – kui Prant­sus­maal ra­vi­tak­se al­la viieaas­tas­tel las­tel keskkõrvapõle­tik­ku 94 prot­sen­dil juh­tu­dest an­ti­bioo­ti­ku­mi­de­ga, siis Sak­sa­maal saab sel põhju­sel an­ti­bak­te­riaal­set ra­vi ai­nult 40% las­test. Ees­ti ars­ti­de har­ju­mus­te koh­ta keskkõrvapõle­ti­ku pu­hul an­ti­bioo­ti­ku­me mää­ra­ta täp­sed and­med puu­du­vad. Sa­mas soo­vi­ta­tak­se ka Ees­ti äge­da keskkõrvapõle­ti­ku ra­vi­ju­hi­ses ka­heaas­tas­te ja va­ne­ma­te las­te ra­vi­mi­sel nn valv­sa jäl­gi­mi­se tak­ti­kat. Kui laps kur­dab kõrva­va­lu, on es­ma­ne ko­du­ne abi­va­hend va­lu­vai­gis­ti. Esi­me­sel võima­lu­sel tu­leks ühen­dust võtta oma pe­rears­ti­ga, kes vaa­tab hai­ge lä­bi, pa­neb diag­noo­si ja mää­rab ra­vi. Võima­lu­se kor­ral ei mää­ra­ta ko­he an­ti­bak­te­riaal­set ra­vi, vaid last jäl­gi­tak­se kaks-kolm päe­va.

Kui esi­me­se ka­he-kol­me päe­va jook­sul puu­dub ten­dents pa­ra­ne­mi­se­le, pat­sien­dil esi­ne­vad tea­tud kroo­ni­li­sed hai­gu­sed või üld­sei­sund on hal­ve­ne­nud, on näi­dus­ta­tud an­ti­bioo­ti­ku­mid. Valv­sa jäl­gi­mi­se tak­ti­ka ra­ken­da­mi­ne am­bu­la­toor­selt eel­dab head koostööd lap­se­va­ne­ma­ga.

•• Eestis on saadaval ka uus vaktsiin, mis hoiab ära kolmandiku kõikidest keskkõrvapõletikest. Mis vaktsiiniga on tegu?

Ala­ti on pa­rem, kui meil õnnes­tub ter­vi­sep­rob­lee­me en­ne­ta­da. Kah­juks ei ole võima­lik äge­dat keskkõrvapõle­tik­ku ühe­gi mee­to­di­ga 100% väl­ti­da. Siis­ki on tea­da, et hai­ges­tu­mist soo­dus­ta­vad tu­ba­ka­suits (ju­hul kui va­ne­mad ko­dus suit­se­ta­vad), vii­bi­mi­ne las­te­kol­lek­tii­vis, suu­re­ne­nud ade­noid. Hai­ges­tu­mist ai­tab vä­hen­da­da see, kui laps on saa­nud pii­sa­va va­nu­se­ni rin­na­pii­ma. Olu­li­ne osa keskkõrvapõle­ti­ku en­ne­tu­ses on vakt­si­nee­ri­mi­sel.

Kõige sa­ge­da­sem bak­te­riaal­se keskkõrvapõle­ti­ku te­ki­ta­ja on pneu­mo­kokk. Ühek­sa aas­ta eest too­di Ühendriikides tu­ru­le esi­me­ne kon­ju­gee­ri­tud pneu­mo­ko­ki­vakt­siin. Tä­na­vu su­vest on Ees­tis saa­da­val ka uuem kon­ju­gee­ri­tud pneu­mo­ko­ki­vakt­siin, mis ta­gab kait­se kümne eri pneu­mo­ko­ki se­ro­va­rian­di vas­tu ning mil­le pu­hul on tões­ta­tud toi­me lan­ge­ta­da keskkõrvapõle­ti­ku esi­ne­mis­sa­ge­dust kol­man­di­ku võrra.

Ka gri­pi vas­tu vakt­si­nee­ri­mi­ne ai­tab tea­ta­val mää­ral vä­hen­da­da tõen­äo­sust hai­ges­tu­da keskkõrvapõle­tik­ku.

•• Milline on teie suhtumine vaktsineerimisse ja millal peaks seda tegema?

Suh­tun vakt­si­nee­ri­mis­se kui tõhu­sas­se hai­gu­si en­ne­ta­vas­se mee­to­dis­se vä­ga po­si­tiiv­selt. Vakt­si­nee­ri­mis­te abil on maail­mas pääs­te­tud to­hu­tul hul­gal ini­me­lu­sid. Mood­sad vakt­sii­nid on tõhu­sad ja suh­te­li­selt ohu­tud. Et vakt­si­nee­ri­mi­ne on en­ne­tav prot­se­duur, on kõige õigem last vakt­si­nee­ri­da kon­ju­gee­ri­tud pneu­mo­ko­ki­vakt­sii­ni­ga en­ne esi­mest keskkõrvapõle­tik­ku. Pa­ra­ku te­kib suu­rel hul­gal las­test pneu­mo­ko­ki kand­lus nina­nee­lus vä­ga va­ra­ses eas. Soo­mes teh­tud uu­rin­gud näi­ta­vad, et üheaas­tas­test las­test on ju­ba vee­rand na­ka­tu­nud pneu­mo­ko­ki­ga ja kan­na­vad se­da oma ni­na­nee­lus. Aren­gu­maa­des on see prot­sent olu­li­selt kõrgem. Seetõttu on pneu­mo­ko­ki vakt­sii­nist kõige enam ka­su, kui sel­le­ga alus­ta­da en­ne lap­se poo­le-aas­ta­seks saa­mist. Vakt­si­nee­ri­da võib lap­si kuuenä­da­la­selt. Jär­jest enam rii­ke maail­mas on võtnud kon­ju­gee­ri­tud pneu­mo­ko­ki­vakt­sii­ni ka riik­li­kus­se im­mu­ni­see­ri­mis­ka­vas­se. Ees­tis peab aga pneu­mo­ko­ki­vakt­sii­ni eest ta­su­ma lap­se­va­nem.