Pidev teistega sobitumine nõuab ränka hinda

Kui sul on raskusi inimestele äraütlemisega, tea, et seda on võimalik õppida.

Kõigepealt tee endale selgeks, millistes situatsioonides on sul kõige raskem EI öelda. Kas mingis kindlas eluvaldkonnas, tööl või üksi olles?

Saksa terapeut Helga Funck jagab ajakirjas “Die Emotion” näpunäiteid, kuidas EI-ütlemise kunsti õppida. Esimeseks soovitab ta inimesel endas selgusele jõuda. Teiseks soovitab ta mõttes läbi mängida äraütlemise situatsioone. Kolmandaks, kuigi see võib esmapilgul kõlada veidralt, soovitab ta EI-laused valjusti välja öelda (nt Mulle ei meeldi see bänd). Ära lase end kõigutada sellest, kui sinu äraütlemist kohe vastu ei võeta, sest inimesed on harjunud, et oled kogu aeg kõigega nõus.

Kui äraütlemisraskused on valdavad mitmetes elu valdkondades, on ilmselt tegu isikupäraga, mille põhjustajateks on harmooniavajadus ja kohandumine. “Lapsepõlves said need inimesed, kes ei suuda ära öelda, oma vanemate tähelepanu siis, kui nad nendega sobitusid. Konfliktide põhjustamine ja oma arvamuse kaitsmine ei kuulunud sinna juurde,” selgitab Funck.

Lapsepõlvemallid kummitavad

Täiskasvanuna jätkatakse alateadlikult lapsepõlves sissejuurdunud mallide järgimist. Sageli on need inimesed eriliselt abivalmis, viisakad ja sõbralikud. Nad meeldivad kõigile. See muudab EI-ütlemise neile üha raskemaks või lausa võimatuks. Sageli ilmnevad tõsisemad tagajärjed alles hiljem. Pidev teistega sobitumine ja meele järgi olemine nõuab oma hinda: väsimus, kurnatus, tunne, et ei suudeta midagi mõjutada, hakkavad inimest koormama. Sageli küsitakse endalt, mis mõte sellel elul üldse on? Funck kinnitab, et see on õige küsimus ja seda peaks tõsiselt võtma. Äraütlemisraskustega inimeste dilemma seisneb selles, et nad ei suuda oma vajadusi esile tuua ning pikapeale võivad väljaütlemata asjad inimese suisa haigeks teha.1