Raha eest saab nii õnne kui ka armastust
Nottinghami ülikooli teadlased tõestasid, et kuulus ütlus “raha eest õnne ei osta”, paika ei pea. Teadlased küsitlesid inimesi, kes olid võitnud enam kui miljon naela. Selgus, et 97% neist pidas end õnnelikuks, vahendab Medical News Today.
Uuringust selgus, et raha eest saab isegi armastust osta. Kui 15% võitjatest olid enne üksikud, siis pärast võitu vähenes nende hulk 3% võrra. Võit tüüris nii mõnegi abielusadamasse. Kui enne oli abielus 68%, siis pärast võitu juba 74%.
Selliste tulemusteni jõudsid teadlased võrdleva küsimustikuga, millele vastasid nii lotovõitjad kui ka need, kes pole võitnud. Eluga rahulolu määratleti subjektiivsest heaolust lähtuvalt. Vastajailt uuriti, kas nad nõustuvad või ei nõustu väidetega nagu “suuremalt jaolt on mu elu ideaalilähedane”. Samuti märgiti üles perekondlik seis, tervis, kodu ja tüüpiline puhkuse sihtkoht. Tulemuste pinnalt uuriti, kuivõrd oli inimeste elustiil pärast suurt võitu muutunud.
Rohkem vaba aega
Kuigi raha tõi majandusliku stabiilsuse ja kindluse, polnud materiaalsed väärtused need, mis võitjate elu täiuslikumaks aitasid muuta. 44% võitjaist ütles, et nüüd on neil rohkem aega perega olemiseks ja hoopis see on neid õnnelikumaks teinud. 26% jaoks oli raha vahendiks, et soetada uusi asju ja teha, mida hing ihaldab.
59% küsitletuist olid nõus väitega “ma olen oma eluga rahul”. Sama suur oli mittevõitjate protsent, kes vastas jaatavalt väitele “nii mõneski mõttes on mu elu ideaalilähedane”.
Vaid 3% võitjaist väitis, et nad olid õnnetumad kui enne võitu. Nad leidsid, et raha põhjustas vaidlusi perekonnas ja viis lõpuks lahutuseni.
Arvamus, et pärast suurt võitu saabub elus tohutu kannapööre, on pigem müüt kui reaalsus. Enamik võitjaist kolis küll elama suuremale pinnale, aga jäi siiski samasse piirkonda. Enne võitu elas oma majas 32%, pärast võitu juba 68%.
Ja kuigi võitjad käivad sagedamini puhkamas kui mittevõitjad (oma kolm korda aastas), polnud ka nad oma sihtkohavalikul seiklusjanulisemad kui mittevõitjad.
Nottinghami ülikooli psüh-holoogia õppejõud dr Richard Tunney peab õnneliku elu alustaladeks traditsioonilisi pere-väärtusi, mugavat kodu ja majanduslikku kindlust. “Võitjad võivad küll osta uue kodu ja käia rohkem puhkamas, aga enamik ei soeta endale katusekorterid pealinnas ega tee kruiise Bahamale. Selle asemel jäävad nad oma juurte juurde, investeerivad kinnisvarasse, mis on nende kodu läheduses. Ka puhkusereisidel hoiavad nad madalat joont.
Eestlased hoiavad madalat
Eesti Loto avalike suhete juhi Maarja Männi sõnul on nad võitjate käest kuulnud sama, mida tõestasid Suurbritannia teadlased. “Lotomiljonäride kohta saab Eesti Loto kõige rohkem infot, kui nad oma võitu vormistavad. Ametlike protseduuride kõrval uurime, kas ollakse pidev lotomängija, kas varem on võidetud, millised olid emotsioonid võidust kuuldes ja mida kavatsetakse võiduga peale hakata?
Hilisemat uuringut on raske korraldada, sest suurvõitjad on meedia ja lähedaste tähelepanust tüdinud.
Võitjad paigutavad raha enamasti elujärje parandamiseks ja tuleviku kindlustamiseks (investeerivad laste koolitusse, soetavad või remondivad korteri või maja, lähevad reisile jne). Vanemad inimesed plaanivad toetada lapsi ja lapselapsi. Lotovõit on Eestiski inimesi abielusadamasse viinud.
Õnne tagab ka väike võit
•• Warwicki ja Watson Wyatti ülikooli teadlased uurisid, kui palju raha oleks vaja lotoga võita, et saavutada pikaajalist õnne-tunnet? Nad avastasid, et selleks pole palju vajagi.
•• Journal of Health Economics ajakirjas avaldatud professor Andrew Oswaldi ja dr Jonathan Gardneri uuring näitas, et kesk-mised 1000–120 000 naelased võidud mõjuvad inimestele pika-ajaliselt positiivselt.
•• Veel paar aastat pärast võitu olid need inimesed õnnelikumad neist, kes polnud võitnud või olid saanud vaid väikese summa.
•• Seega, õnn ei ilmuta end kohe pärast võitu, vaid võtab natuke aega.
•• Andrew Oswaldi meelest võib põhjus olla selles, et võidu-summa pannakse hoiule ja nii jagub seda pikemaks perioodiks.
