Rohkem haridust tagab pikema eluea
Inimesed on pika elu retsepti püüdnud välja nuputada juba sajandeid. Hüpoteese on erinevaid – palju raha ja sõpru, stressi vältimine ja armastav perekond. Teadlased on elu pikendavate asjaoludena pakkunud välja päritolu, toitumisharjumusi, koguni korrapärast jumalateenistustel käimist.
Nüüd väidavad aga teadlased, et mida haritum inimene, seda suurem on tõenäosus elada kõrge eani. Muidugi tuleb siin arvesse võtta ka teisi faktoreid, näiteks lühendab suitsetamine eluiga oluliselt. Samas mõjuvad hästi lähedased sotsiaalsed kontaktid. Hea on seegi, kui tööalaselt sind keegi ei kamanda ja sa oled iseenda peremees.
Tuleb koolis käia
USA Rand Corporationi meditsiiniökonomist James Smith ütles New York Timesile, et paar lisa kooliaastat pikendavad nii eluiga kui ka tagavad parema tervise pensionipõlves. New Yorgi linnaülikooli meditsiiniökonomist Michael Grossmann jagab tema arvamust.
Columbia ülikooli doktorant Adriana Lleras-Muney hakkas 1999. aastal ühe vihje peale süstemaatiliselt uurima hariduse mõju elueale. Ta sattus lugema 1969. aasta lehte, kus kolm majandusteadlast vihjasid hariduse ja tervise vahelisele seosele ja andsid nõu: kui tahad parandada oma tervist, investeeri arstiabi asemel haridusse, kirjutas Herald Tribune.
Vana majandusleht, kus kirjutati koolikohustuse pikendamisest sajandi eest mitmes USA osariigis, andis Lleras-Muneyle ka võimaluse leida faktilist tõestusmaterjali. Majandusteadlane avastas, et üks lisaõppeaasta lapseeas pikendas 35-aastaste inimeste eluiga pooleteise aasta võrra.
Rootsi, Taani, Inglismaa ja Walesi teadlased kordasid neid uuringuid ja kinnitasid, et lisaõppeaasta tagas parema tervise vanaduses. “Pikema eluea üllatav saladus: tuleb koolis käia,” kuulutas New York Times.
Nii Adriana Lleras-Muney kui ka James Smith leiab, et haritumad inimesed elavad tervislikumalt. Näiteks on madalama haridusega inimeste hulgas rohkem suitsetajaid.
Pennsylvania ülikooli rahvastikuteadlase Samuel Prestoni sõnul on suitsetajate suremus kaks korda suurem kui mittesuitsetajatel.
Smithile on oluline ka haritud inimeste võime paremini oma tulevikku planeerida.
Smith tsiteerib riiklikku uuringut keskealiste elanike kohta, millest selgus, et väiksema haridusega inimesed mõtlesid vähem ette. Sageli nõuab aga elu, et käesoleval hetkel tehtaks midagi tuleviku heaks, vahendas Herald Tribune.
Haritul on rohkem võimalusi
Uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar on USA teadlastega päri. “Haritumad inimesed elavad teadlikumalt ja on paremini informeeritud,” lisab Saar.
Mida parem haridus, seda paremad on töökoht ja töötasu. Seeläbi on harituma võimalused juba märksa rikkalikumad kui vaesemal ja paiksemal inimesel.
Andrus Saar leiab veel, et haritumad inimesed planeerivad teadlikumalt oma elu, spordivad rohkem ja tegelevad iseendaga.
