SLÕL: Pime õpib arvutit
“No jah, mängida ei saa. Lihtsamaid mänge, näiteks malet, seda küll,” naerab Erik Loide. Vaatab kella (ehk tõstab klaasist sihverplaadi käekellalt ja katsub spetsiaalset pimedate kella - toim.) ja arvab, et peaks kursusega alustama.
Kitsukeses ruumis istub külg külje kõrval arvutite taga kümmekond kogu Eestist kokku tulnud pimedat või nägemispuudega inimest. Keset tuba seisab inglane Neil Jarvis, pimedate arvutiõpetaja, kõrval tõlk, kes kõik eesti keelde ümber paneb. Toas kajab ingliskeelne metalne robotihääl: kõik selle, mida nägija haarab arvutist silmaga, saab pime inimene kõrvaga kätte. Tõsi, paar inimest, kel nägemispisku alles, uurivad, laup vastu arvutiekraani, tugeva luubi abil ka ise tähti.
Erik Loide hakkas arvutiga tegelema kuus aastat tagasi. “Keegi mind ei õpetanud. Lugesin ajakirjadest, inglise ja soome keeles, uurisin ja puurisin. Siis muidugi nii häid programme polnud nagu nüüd. Olid vaid sellised monitorid, et lasid sõrmega mööda ekraani ja ta luges sulle teksti ette. Siis sain endale ka esimese arvuti.” Erik sündis nägijana, kuid jäi pimedaks paariaastaselt: nüüd ei näe ta enam valgustki. Arvutist jagab rohkem kui paljud nägijad.
“Pimedate ekraanilugemis-programm Window Bridge maksab üle kahekümne tuhande krooni. Kuid tasuta saab kasutada internetis demoprogramme: sel juhul tuleb muidugi kopsakas telefoniarve.”
Avardab maailma
“Ega ma oma elu enam ilma arvutita ette ei kujuta, päris suure osa veedan selle taga, kui muidugi Nägemispuudega Inimeste Fondi tööst aega üle jääb. Internetist on pimedatel sama palju kasu kui nägijatelgi.”
Esimene nõue: klaviatuur tuleb selgeks õppida. “Ekraanilugemisprogramm loeb kõik, käsklused või selle, mis näiteks kas või internetis on, ette, muidugi vaid inglise keeles.” Soovi korral saab valida mees- või naishääle. “Sama on ka meilidega, arvuti loeb neidki. Samuti saab Wordis kujundust teha. Arvutihääl juhendab, kui kaugel mingi joon või tabel on, jne. Pilti või keerulist graafikat ei suuda nad muidugi lugeda,” räägib Loide. “Pimeda inimese maailm avardub, muidu saab info vaid raadiost kätte. Ka pole Eestis palju pimedate punktkirjas raamatuid või helikassette. Enamik raamatuid on sellised meelelahutuslikud naistekad, väärtkirjandust on vähe. Hullem on olukord muidugi õpikutega.”
Peale häälega ekraanilugemisprogrammi on veel üks abivahend arvuti kasutamiseks: kogu ekraanile ilmuv tekst pannakse spetsiaalse seadme abil pimedate punktkirja ümber. Paraku maksab seade paarsada tuhat krooni.
Tööd ei jätku
Ka Eriku elukaaslase Ülle Lepa elu on tänu arvutile lihtsamaks läinud, ta ei pea enam nii palju ette lugema. Millal aga Eesti nii kaugele jõuab, et igal pimedal oleks arvuti ja selline programm? “Mitte iialgi!” tuleb kiiresti pessimistlik vastus.
Siiski pole pimedad sellisest programmist hoolimata endale tööd leidnud. “Miks peaks tööandja pimeda inimese tööle võtma?” küsib Erik, kes ka ise on töötu, “nägijatelegi ju ei jätku...” Mingi summa äraelamiseks teenib ta arvutiõpetajana, lisaks veel väike sotsiaaltoetus. Kunagi tegi ta Kuku raadios öömuusikasaateid, nüüd on sellest loobunud.
Eesti Nägemispuudega Inimeste Fond oleks tänulik kõigile, kes oma arvuti uue vastu vahetavad ja vana üle jääb. “Oleksime isegi aeglase 386 (vanemat tüüpi arvuti) eest tänulikud, saaksime neid jagada oma inimestele kodudesse,” ütleb Erik Loide. Kellel on soovi fondi toetada, võivad helistada 055 42 122.
Eve Heinla
