SM-i tähendus on õnneks muutunud

Tänapäevase kontrolliva raviga saab inimeste elukvaliteeti oluliselt parandada, ütleb Eesti sclerosis multiplex’i keskuse juhataja dr Katrin Gross-Paju.

 ••  Kas SM-i on võimalik ennetada? Millal peaks alustama ravi, et haigusest tingitud vaevused oleksid võimalikult väiksed?

SM-i po­le võima­lik en­ne­ta­da. Vii­ma­se aja uu­rin­gud näi­ta­vad kind­lalt, et hai­gu­se kul­gu saab olu­li­selt pa­re­maks muu­ta võima­li­kult va­ra alus­ta­tud ra­vi­ga. Hai­ge­kas­sa kom­pen­see­rib 100% maail­mas es­ma­va­li­ku ra­vi­mi­teks pee­ta­vaid ra­vi­meid (bee­tain­ter­fe­roo­nid ja gla­ti­ra­mee­rat­se­taat). Need on süsti­ta­vad ra­vi­mid ja um­bes poo­led hai­ged rea­gee­ri­vad ju­ba esi­me­se­le ra­vi­mi­le. Neil ei te­ki pi­ka aja jook­sul hai­gu­se äge­ne­mi­si.

Kui ini­me­ne ei al­lu esi­me­se­le ra­vi­mi­le, võib tõhus ol­la tei­ne sa­ma rea ra­vim, ak­tiiv­se hai­gu­se ku­lu kor­ral ka tei­se va­li­ku ra­vi­mid. Tei­se va­li­ku ra­vi­mi­test on Ees­tis ka­su­tu­sel kee­mia­ra­vi. Maail­mas on ka­su­tu­sel ja häid tu­le­mu­si and­nud ka ra­vi na­ta­li­su­ma­bi­ga, mi­da Ees­ti hai­ge­kas­sa prae­gu ei kom­pen­see­ri.

•• Kas ravimitega annab kontrolli all hoida ka halvaloomulise haiguse vorme?

Kui hai­gus osu­tub vä­ga hal­va­loo­mu­li­seks, tu­leks alus­ta­da ko­he tei­se va­li­ku ra­vi­mi­te­ga –  kee­mia­ra­vi­ga. Va­ra­ja­ne kee­mia­ra­vi kat­kes­tab hai­gu­se ak­tiiv­se ku­lu ja nii on võima­lik saa­vu­ta­da pi­kaa­ja­li­ne hai­gu­se sta­bi­li­see­ru­mi­ne.

Kah­juks on kõik mood­sad ra­vi­mid vaid profülak­ti­li­sed. Sel­li­seid ra­vi­meid, mis taas­tak­sid teh­tud kah­jus­tu­se, po­le ole­mas kus­kil maail­mas. Seetõttu on kõik­jal maail­mas hulk SM-diag­noo­si­ga ini­me­si, kel­le jaoks tõhu­sat ra­vi po­le. Tä­nap­äe­va­se hai­gussümp­to­meid kont­rol­li­va ra­vi­ga saab olu­li­selt pa­ran­da­da eluk­va­li­tee­ti. Õn­neks on SM-i eripä­ra sel­les, et de­ment­sus te­kib sel­le hai­gu­se­ga har­va, ena­mas­ti on häi­ri­tud lii­ku­mi­ne.

••  Noorele inimesele on see raske diagnoos. Kas neile on midagi lohutuseks öelda?

SM-i tä­hen­dus on kind­las­ti vii­ma­sel ajal muu­tu­nud. Noor­te ini­mes­te traa­gi­li­sest hai­gu­sest on saa­nud üks vä­he­seid hai­gu­si neu­ro­loo­gias, mi­da on võima­lik tõhu­salt ra­vi­da. Kah­juks on ra­vi profülak­ti­li­ne ja an­nab häid tu­le­mu­si ai­nult hai­gu­se al­gu­ses. Prae­gus­te ra­vivõima­lus­te juu­res on hulk noo­ri ini­me­si, kes on ter­ve­na aas­taid tööl käi­nud ja te­ge­li­kult nor­maal­set elu ela­nud.

Tasub teada!

27. mail toimub esimene

ülemaailmne sclerosis

multiplex’i päev

•• Esimene üleilmne SM-päev ühendab eraisikuid, rühmi ja organisatsioone globaalsesse liikumisse, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust selle haiguse kohta ja ärgitada fonde toetama

SM-alast uurimistööd.

•• Üle maailma põeb SM-i ligikaudu kaks miljonit inimest, Eestis on neid patsiente umbes 1300–1500.

•• Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või kulgeb siis krooniliselt ja progresseeruvalt. SM-i pole võimalik täielikult välja ravida.

•• Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mis kahjustab närvirakkude ümber olevat müeliini- ehk isoleerimiskihti. Püsivat kahjustust tekitab närvirakkude jätkete katkemine.

•• Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast. Kõige sagedasemad esmasümptomid on nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jäsemete nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired 

•• Hiljem avalduvateks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus ja iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tunde- ja kõnehäired ning

dementsus.

•• Loe lisaks: http://www.worldmsday.org