Suitsetamisest loobumiseks tõmbavad eurooplased e-sigarette
Suitsetamisest loobumine on raske. Osalt nikotiinisõltuvuse, osalt selle pärast, et harjumusel on tohutu jõud. Plaaster ja närimiskumm kustutavad nikotiininälja, ent ei kaota harjumust enne hommikukohvi või pärast lõunasööki paar mahvi tõmmata. Harjumuse jõudu aitavad nüüdsest murda e-sigaretid, mis on juba Euroopasse jõudnud.
Välimuselt sarnanevad e-sigaretid tavaliste suitsudega, kuid on veidi pikemad. Ühest sigaretist saab kätte vajaliku koguse nikotiini, ent mitte tubaka kahjulikke koostisosi (tõrv, ving), kantserogeenseid ühendeid (hüdrasiin, arseen, formaldehüüd, bensopüreen jne).
Kopsuarst Erve Sõõru sõnul peab esmalt olema endal suur soov suitsetamisest loobuda, edasi tuleb juba abivahendite valik. Eestis e-sigarette veel müügil pole, suitsetamisest loobujaile pakutakse nikotiininätse, -plaastreid ja antidepressante. Milline meetod kellelegi kõige paremini sobib, selgub nõustamisel.
Sõõru sõnul on suitsus kolm peamist kahjulikku komponenti: sõltuvust tekitav nikotiin, kopse rikkuv ning kopsuvähki põhjustav tahm ning kopsudele ladestuv tõrv.
Suitsetamise mahajätmiseks mõeldud abivahendeid kasutatakse peamiselt nikotiini asendusraviks ja eelduseks on, et nikotiinikogus ajapikku väheneb.
Nagu päris sigarett
E-sigarett maksab natuke vähem kui poolteist tuhat krooni ning valida saab eri värvi ja kujuga sigarettide vahel. Sigaretis on liitiumpatarei, mikroelektrooniline süsteem nikotiini doseerimiseks ning suitsu otsas olev hõõgvalgusti, mis jäljendab läidetud sigaretti. Nikotiini eraldumisel veeaurust tuleb sigaretist välja ka tossu. Nikotiini saab sisestada neljas kanguses: tugev e 18 mg, keskmine e 15 mg, kerge e (light) 11 mg ja ka nikotiinivaba. Üks nikotiinidoos võrdub kahe suitsupakiga ja maksab 23–39 krooni. Sigaretis on ka tubakaaroomi segamise koht – kõik selleks, et aseaine näiks suitsetajale võimalikult ehtsana.
Euroopas on e-sigaretid võidukäigul, sest paljudes avalikes kohtades on suitsetamine keelatud. E-sigaretti võib aga tõmmata kõikjal, sest sellest ei sünni mingit kahju kaaskodanikele ega keskkonnale.
“Olen e-sigarettidest vaimustuses. Maitse on super, olen rõõmus, et sel moel tavalistest suitsudest lahti sain,” kirjeldab üks sakslane oma kogemust. “Paraku on asjal ka üks miinus – kõik suitsetajad tahavad prooviks mahvi tõmmata.”
Aucklandi ülikooli teadlased tahavad veel uurida, kas e-sigaretist saab inimene korraga rohkem ja kiiremini nikotiini kätte kui tavalisest sigaretist. Maailmas on suitsetajaid 20 protsenti ja nende hulk aina kasvab. Igal aastal sureb tubakasurma 5,4 miljonit inimest.
E-sigareti head küljed
•• Ei tee hambaid kollaseks.
•• Ei muuda hingeõhku ebameeldivaks.
•• Riided ja ruum, kus suitsetatakse, ei haise enam tubaka järele.
•• Pole vaja tuhatoose, pole ka ohtu suitsuga kuhugi auke sisse põletada.
•• Kaasinimesi ei häiri ebameeldiv lõhn.
•• Sigaretti võib tõmmata ka suitsukeelualades.
•• Säästab raha.
Sajandiga miljard tubakaohvrit
•• Iga kuue sekundi tagant sureb suitsetamise tagajärjel maailmas üks inimene. 20. sajandil suri suitsetamise pärast 100 miljonit inimest.
•• WHO ennustab, et kui suitsetamise leviku vastu võitlema ei hakata, sureb aastaks 2100 sel põhjusel juba miljard inimest.
•• WHO raportis on kajastatud 179 liikmesriigi, seega 99 protsendi maailma rahvastiku and-med. Üle maailma on kokku enam kui miljard suitsetajat.
•• Saksamaal suitsetab veerand täiskasvanuist, iga kolmas mees ja iga neljas-viies naine.
•• Neli viiest suitsetajast sooviks sigarettidest loobuda.
•• Suitsetamine tapab pea iga teise tarvitaja. Ligi pool maailma lastest kannatab passiivse suitsetamise all.
Allikas: WHO tubakaraport
