Tähelepanek: detektiivide allakäik

Ööl vastu esmaspäeva lõppes USA-s kõrgelt hinnatud draamasarja „True Detective” teine hooaeg (Eestis jooksis esimene hooaeg nime all „Sünge juhtum”).

Mulle ei meenu ühtegi teist kvaliteetsarja, mille puhul oleks avalik arvamus nii kiiresti nii madalale kukkunud. Eestlastele tuttavat esimest hooaega kiideti taevani, aga värsket teist kirutakse maapõhja.

Millest selline kannapööre? Mulle tundub, et seriaali tegijad ajasid taga liigset täiust, kunstipära ja intellektuaalsust. Rohkem komplekssemaid peaosalisi (eriti vaevatud lapsepõlv, kättemaksuiha, suur sisemine võitlus enda tõelise minaga leppimisel), mistõttu ei saanud ühtegi tegelast korralikult välja arendada ning nende teod ja otsused jäävad vaataja jaoks mõistetamatuks. Rohkem intellektuaalset ja mitmetähenduslikku dialoogi (kujutage piltlikult ette gangsterit ja põhjakäinud politseinikku teineteist Nietzsche tsitaatidega üle trumpamas), mis mõjub lihtsalt totralt ja ajab pingelise draama asemel hoopis naerma.

Kogu keerukuse ja intellektuaalsuse taotluses läheb autoritel meelest kõige olulisem: kuidas jutustada ühte sünget lugu. Vaataja on jäetud ilma sellest, mis tegelikult on ühe sarja, raamatu, filmi selgroog. Kõige rohkem kurvastabki, et mind vaatajana on petetud.