Tähelepanek: sõjas on kõik head

Youtube on suurepärane leiutis. Näiteks võtab ta poole tunniga kokku terve Jugoslaavia tragöödia.

Istun hilisööni köögis, hakin süldi jaoks liha ja panen õige meeleolu loomiseks käima serblaste laulu „Generale-generale”. Lõbusat energiat kuipalju! Taustaks pidevalt tulistavad tohutute torudega tankid. Siis vikatiga heina niitev kindral Ratko Mladic ja jälle põlenud majad, sõjaväelised tervitused, tuntud sõjakurjategijate näod ja jälle tänusõnad.

Järgmiseks mängib Youtube juba omal valikul laulu Arkanist, keda maailm tunneb pigem etnilise koristajana (ja kelle abikaasa Ceca on pärandanud Balkanile turbofolgina tuntud muusikastiili). Edasi tulevad veel lõbusamad viisikesed Bosnia presidendi Alija Izetbegovici aadressil: „Võta oma külm dušš, ei kaitse sind ka George Bush.” Justkui laste- leelutuse taustaks näeb Sarajevo pihta tulistavaid kahureid, purustatud minarette ja koonduslaagreid. Kõik hea nimel.

Siis keerab Youtube ette juba vastaspoole lood. Bosnialased, horvaadid („Saame teid kätte ka Serbias!”) – kõik räägivad tegelikult headusest ja kodu kaitsest. Kõigile neile on sõda midagi kerget, uljast ja vajalikku.

Bosnia kodusõjas hukkus üle saja tuhande ja pidi põgenema kaks miljonit inimest.

See lõppes 20 aastat tagasi, aga igaühel on seniajani oma tõde. Ja sõda polegi enam nii hirmutav.