Kasutatud on ehtsaid tanke, miiniheitjaid ja mitmesugust sõjatehnikat, mis on laotud üksteise otsa, ning vahepealne ruum on valatud täis betooni. Teos peab välja nägema kui korterelamu, mida on räsinud tankituli ja mille igale korrusele on pargitud mõni kahuriga sihtiv sõjamasin.

Monument rajati muide selleks, et tähistada Liibanoni armee 50. sünnipäeva. Ent Liibanon pole teatavasti siiani eriti rahuaega näinud.

Niisuguse rahumonumendi ehitamise ideed pakkus kunstnik 1970. aastal Strasbourgi linnale ja hiljem teistelegi, kuid kõikjal lükati pakkumine selle kalliduse tõttu tagasi.

Liibanonis, kus aastakümneid kestnud kodusõda suudeti lõpetada 1990. aastal, leidis ta lõpuks sobiva koha. Kasutatud on vähemalt 78 sõjamasinat. Monument kaalub kokku 5000 tonni ja on 32 meetrit kõrge. See monstrum moodustab Liibanoni kaitseministeeriumi sissepääsu osa.

1982. aastal suutis Arman Prantsusmaal püstitada sarnase, aga väiksema monumendi „Pikaaegne parkimine”.