Tervisehäda ei küsi kellaaega – helista 1220
Lõin varba lõhki, kas peaksin kiirabi kutsuma? Pooleaastasel imikul tõusis vastu õhtut palavik 37 kraadile, kas peaks seda alandama hakkama? Läheme peagi reisile Lõuna-Aafrika Vabariiki, kas peaksime end millegi vastu vaktsineerima? Kardan, et mul on seagripp, mida nüüd teha? – need on küsimused, millele vastatakse perearsti nõuandetelefonil 1220 ööpäev läbi üle riigi.
Nõuandetelefoni peaarst Lauri Laas kinnitab, et rumalaid küsimusi pole ja nad vastavad hea meelega. „Meie rusikareegel on, et kui kahtled, kas valida 112 või 1220, siis vali viimane,” soovitab Laas. „112 tuleb valida juhul, kui on reaalne oht inimese elule.” Enamikul juhtudel on vaja aga lihtsalt nõu ja neli aastat tegutsenud 1220 on olulisel määral vähendanud koormust häirekeskusele. Tegu on maailmas ainulaadse nõuandeteenusega telefoni teel, mis hõlmab tervet riiki.
Varu kannatust
Kuus vastavad perearstid sellelt numbrilt keskmiselt 16 000 kõnele, viirustehooajal on kõnesid isegi 20 000. Nõuandjaid on ühtekokku 32 (perearstid, meditsiiniõed), kes tegutsevad Tallinna ja Tartu keskustes. Arvestama peab siiski sellega, et kõik nõustajad pole korraga tööl. Seega, helistades numbril 1220, peab varuma kannatust, eriti gripihooajal.
Perearsti nõuandenumbril on oodatud kõik kõned, mis vähegi seotud inimese tervisega, ja ei maksa arvata, et sellel numbril helistamine on õigustatud vaid tõsise häda korral. Peamiselt jagataksegi seal nõu, kuidas end kodus tohterdada, ja vastatakse ka meditsiini korralduslikele küsimustele (kus asub, kas on vaja saatekirja eriarstile jm). Perearstid jagavad nõu ka toitumise ja dieetide teemal, aitavad koostada nimekirja ravimitest, mis peaks olema igaks juhuks kodus varuks või esmaabipakis reisile minnes jm.
Tegu on anonüümse helistamisega ja paljude jaoks on see lihtsam võimalus rääkida enda meelest delikaatsetest tervisehädadest. Kõned lindistatakse ja neid kontrollitakse teeninduse kvaliteedi tagamiseks.
Palju küsimusi
Et inimese tervisehädast selgemat pilti saada, peab nõustaja nii mõnigi kord esitama palju küsimusi ja selle peale ei tasu pahandada. „Kõne ei alga enamasti loogilises järjekorras ja
alles kümnenda täpsustava küsimusega selgub tegelik probleem,” ütleb nõuandetelefoni 1220 tegevjuht Külli Friedemann. „Mõned helistajad on pahased, et uurime liiga palju, aga need küsimused ei tulene meie töötajate uudishimust.”
Laas toob näiteks ühe kõne, kus naisterahvas kurdab kõhuvalu, mis kirjelduse järgi meenutab sapiteedevalu. Seda aga esineb sagedamini 40-aastastel ja suurema kehakaaluga naistel. „Kui me kohtuks näost näkku, ei peaks ma küsima vanuse ega kehakaalu kohta,” selgitab ta, miks anonüümkõne korral on need küsimused siiski vajalikud.
Kõige sagedasemad helistajad on vanemad inimesed. „Helistage julgelt iga kell,” innustab Lauri Laas numbrit valima. Enne soovitab ta aga läbi mõelda, mida täpselt teada tahetakse. Telefoni kõrvale tasub rivistada ravimid, mida parasjagu võetakse, ja kindlasti on vaja ka paberit ja pliiatsit, et vajadusel märkmeid teha. Palaviku kahtluse korral tuleks enne end kraadida ja südame-veresoonkonnahaiguste puhul mõõta vererõhku.
Enne kui jooksed, helista!
Põhimure, miks sel numbril helistatakse, on see, et tahetakse arsti juures kuuldut üle korrata. „Arsti juures ei osata kohe paljusid asju küsida, eriti kui kirjutatakse välja uued rohud,” selgitab Külli Friedemann. „Ravimi vahetusega võib ilmneda kõrvaltoimeid, mille puhul siis uuritakse, et kas peaks ravimi võtmise katkestama.” Laas lisab, et näiteks antibiootikumid võivad põhjustada kõhulahtisust, aga selle pärast ei tohi ravikuuri konsulteerimata pooleli jätta.
Üha rohkem on neid helistajaid, kel napib ravimite ostmiseks raha, kuid nad ei julge seda perearstile tunnistada. Tihtipeale ei tea nad ka retsepti järgi arvata, mis ravimid maksma lähevad. Pole harvad juhud, kui helistatakse otse apteegist ja küsitakse, millise väljakirjutatud rohtudest võiks ostmata jätta või kuidas talitada. „Meie raviskeemi ei muuda, informeerime vaid geneerilise ravimi puhul, mis on toimeainelt identsed originaaliga, ent oluliselt odavamad,” lisab Laas. „Kui näiteks diabeedihaigele on välja kirjutatud insuliin ja vererõhuravimid, siis need on esmatähtsad. Rahapuudusel võiks pigem ostmata jätta näiteks vitamiinid, sest nende võtmine pole eluliselt nii oluline.”
Kindlasti peaks numbril 1220 helistama viiruste perioodil, et ei tormataks kohe kõige nakkusohtlikumal ajal, viiruse ilmnemise esimestel päevadel, arsti juurde. Ka seagripi kahtluse korral tasub enne valida 1220 ja uurida, kuidas oleks mõistlik edasi käituda. „Epideemia saabki nii alguse, kui tormatakse ummisjalu arsti vastuvõtule,” ütleb Lauri Laas.
Välismaal viibivad elanikud saavad sellelt liinilt samuti tasuta nõu, selleks peavad nad valima +372 630 4107.
Seda võimalust kasutavad Laasi sõnul meelsasti välismaale tööle läinud või seal pere loonud inimesed.
