Tromboosi on lihtsam vältida kui hiljem ravida
Tromboos ehk maakeeli veresoonte ummistus on haigus, mida peljatakse. “Tromboos on kindlasti üsna ohtlik. Eluohtlikuks muutub seisund siis, kui tromb satub jalaveenist südamesse või kopsu. Trombi sattumine kopsuarterisse takistab oluliselt elutähtsate funktsioonide tegevust, mille tagajärjel võib inimene surra,” kinnitab ka ITK ortopeediaosakonna juhataja dr Andres Kööp.
•• Kui minna süvitsi: mida tromboos täpsemalt tähendab ja kuidas ta avaldub?
Tromboos on verehüüvete moodustumine veresoone sees ja need võivad veresoone ummistada. Tavaliselt tekib tromboos jalgade süvaveenides (süvaveenide tromboos). Teatud tingimustel võivad need hüübed moodustumiskohas veresoonte seina küljest lahti tulla ning sattuda kopsuarteritesse ja neid ummistada. Sellist ummistust nimetatakse kopsuarteri trombembooliaks – ja selline olukord võib halvemal juhul lõppeda surmaga.
Süvaveenitromboosi kliinilised tundemärgid on:
•• jalasääre või reie ümbermõõdu suurenemine (turse) võrreldes teise jalaga;
•• jala valulikkus (suureneb püsti tõustes);
•• jalg on katsudes teisest soojem, tihkem.
Umbes 90% patsientidel, kellel esineb süvaveenitromboos ja kes ei saa profülaktilist ravi, tekib aja jooksul krooniline venoosne puudulikkus, mida nimetatakse posttrombootiliseks sündroomiks (tekivad veenilaiendid, jalg läheb paiste, naha värvus muutub, tekivad põletik ja haavandid).
•• Miks tromb tekib ning kas ja kuidas puudutab tromboosioht meie igapäevaelu?
Jättes kõrvale haigused, haigla ja operatsioonid ning nende puhul tehtava profülaktika, valitseb suurem trombi tekke oht näiteks pikkadel lennureisidel. Nendele, kellel on eelsoodumus trombide tekkeks, võib lendamine kujutada endast lisariski. Lennukis on olulise lisategurina arvestatav ka õhurõhu muutus. Samuti võib see juhtuda ka teiste reisimooduste puhul, kus tuleb pikka aega istuda kitsastel istmetel sundasendis. Siia võiks lisada ka näiteks töökohal sund-asendis istumise.
Süvaveeni tromboosi riski-gruppidesse kuuluvad kõik, kellel varem on olnud süvaveenide tromboos:
•• rasedad ja äsja sünnitanud naised;
•• naised, kes kasutavad antibeebipille;
•• inimesed, kellel on hiljuti olnud insult või suurem operatsioon.
Enne lennureisi tuleks neil kindlasti arsti poole pöörduda. Ei maksa unustada sedagi, et üldisteks riskiteguriteks peetakse ka kõrget vanust ja suurt
kehakaalu.
•• Nii et vanana on ka n-ö tervel inimesel suurem oht tromboosi haigestuda?
Üldiseks tromboosi riskiteguriks on kõrge vanus küll, kuid mitmes uuringus on näidatud, et vanus ei mängi tromboosi tekkel mingit olulist rolli. See võib tekkida ka nooremaealistel.
•• Kas tromboos kimbutab rohkem mehi või naisi?
Selget seost soolisel kuuluvusel ja trombi esinemissagedusel ei ole. Küll aga esineb näiteks puusa- või põlveliigese artroos naistel sagedamini kui meestel. Seega on operatsioonist tingitud võimalik tromboosirisk ka teatud vanuses naistel suurem kui meestel. Laiemalt võttes on enam ohustatud need patsiendid, kellel on krooniline südamehaigus, kopsuhaigus, neerupuudulikkus, vanust üle 60 aasta, ülekaal, pahaloomuline kasvaja ja need, kellel on käsil hormoonasendusravi.
•• Kas abi on olemas?
Õige profülaktikaga saab vähendada trombiriski sellisel määral, et see ei tohiks olla patsiendi operatsioonist keeldumise ajendiks.
Profülaktikat on kahte tüüpi: medikamentoosne ja füüsiline. Medikamentoosse ravi all mõeldakse eri preparaate – madalmolekulaarne hepariin, selektiivsed X-faktori inhibiitorid, suukaudsed K-vitamiini antagonistid. Need ravimid takistavad vere hüübimist ja hoiavad sellega ära trombide tekke.
Füüsilised vahendid on kompressioonsukad (veenisukad) ja vahelduva pneumaatilise kompressiooni aparaat. Väga oluline on ka varane liikumisravi. Jälgida tuleks arsti soovitusi trombi vältimiseks. Kehakaal tuleb hoida võimalikult normilähedane, inimene peab olema füüsiliselt aktiivne.
Üks olulisem profülaktikavahend on siiski verehüübimist vähendavate ravimite kasutamine.
•• Kas ravi on meil kättesaadav taskukohase hinnaga?
Vahendid ja arstide teadmised trombi tekkega võitlemiseks on Eestis olemas ja taskukohase hinnaga. Tromboosi diagnoo-simine ja ravi on kallis. Väga halbade asjaolude kokkulangemisel ja profülaktika puudumisel võib patsient kopsuarteri trombemboolia tõttu ka surra.
Tähtis on teada, et tänu paljudele eri poolte jõupingutustele on alates tänavu 1. aprillist ortopeedia valdkonnas lisandunud oluline soodustus teatud haiguste ja vigastuste puhul tehtavate suure riskiga operatsioonide järel vaja minevaile profü-laktilistele preparaatidele. Missugustele nimelt, tuleks eelkõige uurida oma raviarstilt. On oluline, et haiglas alustatud profülaktika jätkuks ka kodus, arsti määratud aja jooksul pärast haiglast väljakirjutamist. Korrektse pro-fülaktikaga on võimalik olulisel määral vähendada tromboosi tekke riski pärast suuri operatsioone.
