Ühe laevaga Stockholmi
Eda-Ines Etti tuleproovini Euroopa mõnesajamiljonilise telepubliku ees Stockholmis on jäänud täpselt nädal. Täna õhtul ETV proovihääletusel selgub, millist laulu eelistab eestlaste maitse sel aastal.
Ka Eesti Päevalehe kultuuritoimetus mängis punktide andmise mängu. Erinevalt päris hääletamisest, hindasime teiste seas ka eesti laulu, et lugejal huvitavam oleks. Nagu tabelist selgub, pakub Eesti laulule konkurentsi vaid läti poiste bändi BrainStorm lugu.
Olgu pealegi, et lõunaosariikidelt Läti debüüt vaevalt punkte välja pigistab (eesti laul/video on selles mõttes kavalamalt toodetud). Ent BrainStorm lugu "My Star" on üks väheseid, mis ka väljaspool eurovisioonimalle kuulamist kannatab. Nii laulus kui ka videos on tunda väljapeetud briti maitset. Rohkem looming kui toode.
Läti poisid ja Ines seisavad ühesuguse ülesande ees: olla suurel laval sama löövad kui videotutvustustes, mis nende noorusujeduse trumbiks mängisid – imidzhiks ümber ehitasid.
Eriti kaelamurdva ülesande ees on Ines – kuidas mängida laval kolme minutiga välja sama arengujoon, mis videopildis: tjorveni varvastest stardijuhtme läbipõlemise ja tikk-kontstele tõusmiseni?
Eesti videost leiab põhjamaise karguse kõrval segiläbi ka värvilisi ja läikivaid pilte, mis peavad Inese alla söötma lõunaosariikides. Seetõttu võiks arvata, et lõpptulemusena Lätil Stockholmis nii hästi ei lähe. Ent neljapäeva südaööl võis eesti publik klubis Hollywood veenduda, et Brain-Storm laval sarmi ei kaota ja on kõvasti parem kui Eurovisioon.
Kõige põnevam on selle tugitoolispordi juures tänavu see, kui palju punkte annavad Läti laulule inglased (kas rohkem kui eestlastele). Ja palju annavad eestlased Lätile? Või jagavad au ikka Rootsile, Inglismaale ja Iirimaale. Laulgu nad mistahes, aga teada ju tegijad muusikamaad!
Pisikesed peavad muuviga silma paistma
Nagu varasematel aastatel pole suured (Inglis-, Prantsus-, Saksamaa) või siis tuntud-teada võidumaad (Iiri, Rootsi) vaeva näinud videoklippidega, vaid on välja tulnud oma laulude koduste finaalsalvestustega. Ka pärast Alla Pugatshova ebaõnne taas Eurovisioonile pääsenud Venemaa.
Seejuures pole Prantsusmaa järjekordselt häbenenud isegi mitte madalahäälse lauljatari ebapuhast esitust. Inglismaa ei püüa oma laulja Nicki Frenchi kehva lavavälimust videotrikkidesse peita. Nii pole ka karta, et publik Stockholmi lavalt avanevas pildis võrreldes videoga pettuma peab.
Eesti kõrval on animakunstis veel kaugemale läinud Rumeenia. Ei kujuta ette, kuidas teistest etnotrendiga julgelt erinev laul, mil pole ju väga vigagi – suurel laval kaetakse, kui kitarriga onu üksi lavale londib.
Ka sakslaste tänavune klounaad (wadde-hadde-dude-da) on algusest peale iga toll kontsertlavale arvestatud. Segi 1970-ndate varase disko glamuur ja räppsuu-röökurid. Kahtlemata üks selle aasta löövamaid, läbimõeldumaid tooteid.
Rootslasedki on oma etnoshow lavale lavastanud. Tshingis-khaani välimusega tunnistatakse ilmselt oma meheks nii Saamis kui ka Türgis. Laul ise, olgu pealegi suure orkestriga, ei eristu suurt vanast waterloo-vungist. Norra plikade trio Charmed taob veelgi otsesemalt seda Skandinaaviasse võite toonud malli (Herreys, Bobbysocks).
Abba varje leiab üle ühe loo. Matkitakse ka briti võidulugusid: Gina G pulss on Iisraeli labasevõitu abba-teenide loos) ja Katarina & The Waves tiksub briti tänavuses loos. Inglismaa oleks oma lauluga nagu võllahuumorit visanud, pannes pealkirjaks – "Dont Play That Song Again" – Tahaks vastata: "Tõesti, tänan, rohkem mitte!"
Kuigi isepäiste arv suureneb, võib arvata, et võidavad ikkagi keskpõrandale toodetud eurolaulud. Nagu näiteks briti lugu, milles on Abba-klavereid, San Remo vaimus estraadi kui ka tänapäevale lähemale jõudnud kloppimist. Ent pikk salmi osa laseb enne refrääni pingel kukkuda. Erinevalt ühtlasemalt läbikirjutatud eesti laulust. Pigem on Inese konkurent Hollandi Linda, filipiini nägu lauljatari tantsuloos on tänased rütmid julgemalt peale keeratud.
Keskmised eurolavalt tervena koju tulevad
Lõunaosariikidest toodab Malta viimastel aastatel kõige kavalamalt meloodiaid, mis võtavad õnge ka põhja televaatajad. Ka Malta tänavusel lambadal palmisaarel on oma lihtsas voolavuses eeldusi mõjuda europaablis tujutõstvalt. Tänavusest küpsetes priskete naiste tulvast (veel üks punkt meie tüdruku silmajäämise kasuks) on üks võluvamaid.
Makedoonia tüdrukute neliku XXL riieteparaad teeb silma spice-põlvkonnale. Muidu on lõunamaad väljas Euroopa tsivilisatsioonist rikkumata meloodiatega.
Island hoiab jätkuvalt oma isepäisuse mainet vaimuka kergusega. Nende biitlite-kõlaline "Tell me" jäi meelde naeratava videopildiga. Mullu müttasid islandlased restoraniköögis, nüüd on nad roosikimbuga hotellikoridoris. Mõnus pingutusevaba lugu ja muhe video seegi. Loodetavasti mõjub Estlandi video samas võtmes.
Verinoorte lahtris pakub Inesele konkurentsi Venemaal kloonitud Britney Spears – nimega Alsu. Venemaa on teinud rahvasvahelise toote, tellides loo hollandlastelt. Vene tüdrukul on vägev legend taga: olla naftamagnaadi tütar ja käivat Londonis koolis. Alsul on sarmi ja häält. Madonna videost "Beautiful Stranger" on ta omandanud ka lavalisi vingerdusi. Lugu võinuks ehk veel julgemalt funky poole keerata, viimane vint jäi puudu. Ent sel laulul on niigi oht kukkuda europaablis kahe tooli vahele.
Rocknrolli laste põlvkonnale mängib Taani. Hallis habemes vendade Olsenide duett rihib oma haarava meloodiaga esiviisikusse. Elu möödub, Andersseni merineitsi jääb samaks. Austria jätkab oma isepäiste euronumbrite rida tänavu veel teravamalt kui varasematel kordadel. Trios The Rounder Girls püüavad pilku kaks mustanahalist ja üks pillusilmne ooperidiiva mõõtmes naine. Laul ise on kehvem kui trio, mis sobinuks paremini Jazzkaare tantsukaardile.
Üllatavalt keskmise euroballaadiga on väljas Iirimaa. Laulja on hea, aga mitte parem kui kaks korda iirlastele võidu toonud Johnny Logan.
