----

Lõikus, mida alles eelmisel aastal käidi tegemas Soomes, on nüüd meilgi võimalik.Anne jälgis silmaarstide askeldusi kohapeal.

Karin Pärnpuu ,nägus ja tegus 28aastane turundusjuht, helistas:“Neljapäeval tehakse mulle LASIK-meetodiga silmaoperatsioon.Tule vaatama,kui huvitab!”Karin on lühinägelik ning prille kandnud juba algklassidest peale.Viimased kolm aastat on olnud prillid – 6 dioptrit.

Miks just see silmalõikus?

Läätsedki pole igaühele meelepärane lahendus. Selle operatsiooniga parandatakse nägemisteravust silma ennast muutes. Eximer-laser on refraktiivses kirurgias võimeline korrigeerima kuni –14 Dsph müoopiat,+6 Dsph hüperoopiat ja +/–4 Dcyl astigmatismi , öeldakse Silmalaseri koduleheküljel – abi peaks saama nii lühikui ka kaugelenägelikud ja needki, kelle võrkkestale tekivad hägused kujutised.

Karin: “Põhiajend oli see, et aktiivsele inimesele on nii prillid kui ka läätsed tülikad.Paljusid spordialasid ei saa harrastada. Teiseks ajas mind lihtsalt närvi, kui õhtul olin jätnud prillid teise tuppa ja hommikul pidin neid enam-vähem kobamisi otsima, eriti kui veel kiire oli.

Üldse tekitab see, kui prillidega või läätsedega midagi juhtub, väga palju ebamugavust ja kohati lausa abitustunnet.

Opereerimise kasuks otsustasin ka tänu teadmisele,et selle lõikuse puhul ei jää keegi pimedaks, õnnestumisprotsent on väga suur ja negatiivseid tagajärgi pole (igatahes veel ei teata).”

Mis on LASIK?

Kõigepealt tehakse mõõtmisprotseduurid, kus arstid teevad ka kindlaks, kas operatsioon tehakse LASIK-või PRK-meetodil.PRK-meetodi korral eemaldatakse sarvkesta ehk kornea tsentrumilt kattekude ja seejärel eemaldab laser 5 –9 mm diameetriga alalt mikroskoopilise kihi kude.

LASIK-(Laser in Situ Keratomileusis) meetodi korral lõigatakse automatiseeritud eriinstrumendiga pindmisest korneast ümar lapp,mis jääb üht serva pidi ühendusse ülejäänud sarvkestaga. Lapp pööratakse tagurpidi,nii et kornea tsentrumit saaks töödelda külmvalguslaseri (ehk eximer -laseri) kiirega. Siis asetatakse lapp tagasi.Isegi ühtki õmblust pole vaja.

Mis toimub?

Enne operatsiooni kontrollitakse silmi,et poleks põletikku. Siis silmatilgad valu vastu.Karini näol on operatsioonilina.Hakkab peale:silmalaugudele pannakse hoidjad ja talle öeldakse, et vaadaku punast valguspunkti. Hoidjad takistavad silmalaugude liikumist, ripsmed kleebitakse lau külge. Kui meenutada, et veel kümme aastat tagasi eemaldati silmalõikuse puhul ripsmed, on see siin lausa õnnistus.

Markeriga märgitakse täpsed punktid. Järgneb veidike verdtarretav sarvkesta lahtilõikamine, selle tagurpidi keeramine, ning siis tegutseb juba laser. Laseriga asi korras, pannakse kornealapp tagasi ja oodatakse 5 minutit selle liibumist. Sama kordub teise silmaga.

Kogu sündmus lindistatakse, nii on mul võimalus tegevust jälgida nii otse kui ka monitorilt. Näen Karini rohelist silma, silmavalge värv läheneb rohelise vastandvärvusele, ehkki verepulma ei peeta sugugi. Valust pole juttugi. Ebamugavustundest vahest. Teatud juhtudel võib tekkida väike verevalum, kuid see paraneb üsna kiiresti.

Karin:“Opi ajal oli ikka kerge kartus, et miski untsu läheb. Ma ei arvanud hetkekski, et arstid võiks midagi valesti teha, vaid pelgasin, et midagi juhtub minu enda silma reflektoorsete tõmbluste pärast – aga sellega on kindlasti arvestatud.”

Järelmäng

Karin:“Tund pärast operatsiooni olid silmad valguskartlikud ega tahtnud kuidagi lahti seista (see aeg lamatakse operatsioonijärgses puhkeruumis, kus pakutakse vett ja kohvi). Aga täpselt tund hiljem kontrollis arst silmi veel kord ja selgus, et tulemus on 100% nägemine. Ja olingi valmis koju minema.”

Sel päeval autot juhtida on muidugi palju nõutud.

Sõnum Eesti rahvale

Karin:“Ehkki lõikuses ei olnud midagi hullu,s.t ei mingit valu,on tegu siiski veidi stressi tekitava toiminguga.

Soovitan kõigil lasta opereerida kaks silma ühel päeval (mõned lasevad lõigata ühekaupa). Õhtuks olin ma aga nii väge täis, et tahtsin linna peale minna. Ütlen liialdamata, et tegu on uue elukvaliteediga ja tehnika areng on fantastiline – tore,et see Eestissegi jõudnud on! Päev peale operatsiooni käisin ma sihitult mööda linna, pidevalt naeratades, et mitte öelda eufoorilises seisundis. Soovitan kõigile prillikandjatele – pärast operatsiooni te üllatute, taibates, kui suurel määral prillid teie elu piirasid.”

Mis maksab: 9000 –11 000 krooni (vastavalt PRK ja LASIK) üks silm

Kus: Silmalaser OÜ, Tina 9, Tallinn

Kes: dr Kai Noor, dr Harras Mölder, dr Aili Madisson

Kellele: aktiivsetele inimestele, eriti sportlastele, kes ei soovi prille ega läätsi kanda

Kellele mitte: alla 21aastastele; rasedatele ja imetavate emadele; reumatoidartriidi ja raskekujuliste krooniliste põletike põdejatele, diabeetikutele (osaliselt) ning inimestele, kellel on kas väga suured pupillid, õhuke sarvkest või probleeme võrkkestaga.

Liia Merino