PEETER VIHMA: Mets müüki – hea mõte?

Kui Fred Jüssil pa­lu­ti kir­ju­ta­da ar­va­mus­lu­gu ka­vat­su­se koh­ta müüa ma­jan­dus­lan­gu­se pi­dur­da­mi­seks Ees­ti met­sa, siis ta loo­bus sel­lest.

Ta ütles, et on 50 aas­tat rää­ki­nud met­sa­de ja loo­dus­kesk­kon­na kait­seks sa­ma jut­tu, kuid ilm­selt tu­lu­tult. Seal, kus kesk­kon­na­tee­ma­de ümber on pal­ju ra­ha lõhna, va­lit­seb ka anar­hia.

Sa­mal ajal tun­dub, et ro­he­li­se mõtle­mi­se­ga oleks Ees­tis just­kui kõik kor­ras. Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te kes­ku­se 2007. aas­tal kor­ral­da­tud uu­rin­gu ko­ha­selt ar­vas 96% vas­ta­nuid, et loo­du­sel on väär­tus isee­ne­sest, sa­ma pal­jud leid­sid, et kesk­kond on ini­me­se heao­lu alus, ja 95% kin­ni­tas, et igaühel on õigus ela­da puh­tas kesk­kon­nas.

Miks tu­le­vad rii­gi­ju­hid ik­ka­gi la­ge­da­le mõtte­ga, na­gu oleks mõist­lik ma­jan­dus­lan­gu­se lap­pi­mi­seks met­sa müüa? Mispä­rast ki­rat­seb Ees­tis kesk­kon­na­tead­lik uuen­dus­meel­sus?

Pa­kun väl­ja kolm põhjust. Esi­me­ne põhjus on sel­ge ma­jan­dus­lik va­lear­ves­tus: loo­tus kii­re­le ka­su­mi­le loo­dus­res­surs­si­de abil. Met­sa müük rii­giee­lar­ve täit­mi­seks kuu­lub siia ka­te­goo­rias­se. Sel­li­ne lühi­ke pers­pek­tiiv on tot­ter ja kah­ju­lik. Sum­mad, mis tu­leb maks­ta kesk­kon­na­kah­ju lik­vi­dee­ri­mi­seks, on suu­re­mad kui need, mis ku­lu­ta­tak­se loo­du­se hoid­mi­seks, ja ka­su saa­vad ilm­selt erain­ves­to­rid, kah­ju aga mak­sab kin­ni riik ehk meie kõik. Me võime mõõta loo­dus­kesk­kon­da ra­has, na­gu teh­ti Jä­ga­la joa pu­hul, kuid ri­ku­tud kesk­kon­na­ga pai­ka­des ei saa loo­du­ses pu­ha­ta ka ra­ha eest. Ees­ti ei pea kor­da­ma ma­jan­dus­li­kult are­ne­nud lää­ne­rii­ki­de vi­gu.

Need­sa­mad loo­dus­vae­sed lää­ne­rii­gid pro­pa­gee­ri­vad ro­he­li­si in­ves­tee­rin­guid, mis ta­su­vad en­nast ära pal­ju jät­ku­suut­li­ku­malt kui pelk kae­van­dus või met­sa­raie.  Ro­he­li­sed in­ves­tee­rin­gud, na­gu ha­ju­ta­tud soo­jus- ja elekt­ri­toot­mi­se aren­da­mi­ne, sääst­li­kud küttesüstee­mid ja hoo­ned, ühissõidu­kid ja val­gus­tus leia­vad toe­tust ning on pi­ke­mas pers­pek­tii­vis ta­su­va­mad. Met­sa saab lõiga­ta ai­nult üks kord, ent kesk­kon­na­tead­lik­ku ja sääst­vat teh­no­loo­giat võib eks­por­ti­da pi­de­valt.  

Sel­le­ga jõuan tei­se põhju­se­ni, miks ro­he­li­ne in­no­vat­sioon ei ole Ees­tis po­pu­laar­ne. Võti pei­tub Ees­ti Aren­gu­fon­di ma­jan­du­seks­per­di Siim Sik­ku­ti tä­he­le­pa­ne­kus (ÄP 22.04.), et Ees­ti et­tevõtted ka­su­ta­vad Et­tevõtlu­se Aren­da­mi­se Sih­ta­su­tu­se teh­no­loo­giain­ves­tee­rin­gu­te toe­tu­si mit­te uu­te la­hen­dus­te ka­su­tu­se­levõtuks, vaid va­na­de too­de­te ja tee­nus­te pak­ku­mi­seks suu­re­ma võim­su­se­ga. Ehk põhjus on laiem: vaa­ta­ma­ta Sky­pe’i ja e-rii­gi abi­ga saa­vu­ta­tud ku­van­di­le po­le Ees­ti kui­gi in­no­vaa­ti­li­ne riik.

Macho pole roheline

Kol­mas põhjus, miks ro­he­li­ne mõtle­mi­ne laie­malt ei ole äri­mees­te ja rii­gi­juh­ti­de seas po­pu­laar­ne, on „ro­he­li­su­se” ku­vand, mil­le jär­gi see po­le tõsi­selt võetav bis­nis.

Oma­ka­supüüdma­tult te­gut­se­vad ju ai­nult „puu­kal­lis­ta­ja­d”, mit­te edu­meel­sed part­ne­rid. Ees­ti me­he­lik­ku­se näi­ta­mi­ne on en­di­selt suu­relt jaolt võima­lik üsna tra­dit­sioo­ni­lis­te mär­ki­de, na­gu suu­re au­to ja ag­res­siiv­su­se kau­du. Kuid sel­li­ne mõtte­viis ai­nult kin­nis­tab Ees­ti pe­ri­feer­sust maail­mas. Ar­nold Sch­war­ze­neg­ge­ri tu­ge­vu­ses (nii füüsi­li­ses kui ka po­lii­ti­li­ses) ei kaht­le ilm­selt kee­gi. Kuid pal­jud võib-ol­la ei tea, et ta on ai­nus Amee­ri­ka ku­ber­ner, kel­le osa­rii­gis on keh­tes­ta­tud kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de emis­sioo­ni piirmäär ja plaan nen­de vä­hen­da­mi­seks. „Ter­mi­naa­to­ri” ka­hest Hum­me­rist on üks ümber ehi­ta­tud sõit­maks ve­si­ni­ku­ga ja tei­ne biokütu­se­ga. Mil­lal saa­vad Ees­ti me­hed nii tu­ge­vaks, et vas­tu ha­ka­ta üldi­se­le hoo­li­ma­tu­se­le kesk­kon­na suh­tes?

Pealtnä­ha ro­he­li­sed ideed ei pruu­gi aga au­to­maat­selt ol­la va­ja­li­kud või eesmär­gipä­ra­sed. Kõik, mis ro­he­tab, ei ole mu­ru. Hiid­la­sed ko­gu­sid õigu­se­ga all­kir­ju mui­du iga­ti „ö­ko­de” elekt­ri­tuu­li­ku­te vas­tu, mis olek­sid nen­de elu­kesk­kon­na ta­lu­ma­tuks muut­nud. Loo­du­se ja elu­kesk­kon­na sääst­mi­ne nõuab põhja­li­ku­mat kaa­lu­mist, ar­vu­ta­mist ja mee­le­kind­lamat te­gut­se­mist kui kõla­vaid hüüdlau­seid või kam­paa­niaid.