Kas Eesti on kõige vähem usklik riik maailmas?
Rahanappuses vaevlevate kirikute teemal tänases Päevalehes rääkinud EELK kantsler Urmas Viilma ütles, et kiriku liikmeskonna vähenemine on seotud kogu rahvastiku muutumisega ja maalt lahkumisega.
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kantsler Urmas Viilma tsiteeris kellegi öeldut, et uskumatus Eestis, mis on teada ka Euroopas ja mis on saanud osaks ka meie identiteedist, on "Eesti Nokia".
Kui usukauged on eestlased tegelikult?
2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.
Loendustevahelisel perioodil on Eestis levinud usuvoolude arv kasvanud. 2011. aastal oli järgijaid 90 usuvoolul. Samas 54% 15-aastasest ja vanemast elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku. Võrreldes 2000. aasta loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele vastata, moodustades kokku 14%. Suhe religiooni on teadmata ligi 2% 15-aastase ja vanema elanikkonna puhul.2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%.
Eesti 71% elanikkonnast, kes defineerib end mitteusklikuna on maailmas üks kõrgemaid protsente.
BBC kirjutas 2011. aasta augustis Eestist kui kõige vähem usklikust riigist kogu maailmas. Kuid BBC tõi välja ka, et eestlased on siiski üsna spirituaalsed: üle poolte eestlastest usub mingisuguse kõrgema jõu olemasolusse, mida ei ole väga täpselt defineeritud. Osa leiab, et see on pärand maausust.
Ringo Ringvee kirjutas The Guardianis, et Eesti ja Tšehhi on Euroopa kõige vähemusklikud riigid ja seda uhkusega. Ringvee tõi välja Eurobaromeetri 2005. aasta statistika, kus vaid 16% eestlastest ütles, et on usklikud, mis asetas Eesti usklikkuse tabelis viimasele kohale. Samal ajal ütles 50% vastanutest, et usub mingis vormis kõrgema jõu olemasolusse. Ringvee tegi sealt järelduse, et tegelikult võiks öelda, et 70% eestlastest on usklikud.
Ringvee sõnul on viimase 15 aasta jooksul kasvanud ka Eestis ka neopaganlus või uus-paganlus, mis laias laastus tähendab maausku, spirituaalset loodususku. Täpsemat definitsiooni on sellele aga raskem anda, kuna eelkõige rõhutab see individualismi ususküsimustes, selgitab Ringvee.
Kuigi statistiliselt on Eesti usklikkuses maailmas ja kindlasti Euroopas viimaste seas, on siin siiski palju agnostikuid ja raskemini defineeritavalt spirituaalseid inimesi.