Kuigi haiglast teatati samal õhtul, et patsiendi seisund on stabiilne, suri 86-aastane vanahärra pühapäeval. „Kiirabiarstid andsid endast kõik,” sõnas kontserdi pressiesindaja Heili Vaus-Tamm.

„Väljakutseid tuleb pidevalt ja pooled inimestest peavad kuumarabanduse tõttu ka haiglasse pöörduma, kuid nii drastilisi juhtumeid nagu Tornide väljakul kiirabil rohkem olnud pole,” ütles Tallinna kiirabi vanem­õde Rita Popova eile. Peamine kuumarabanduse põhjus on Popova sõnul vähene vedelikutarbimine või liiga kaua päikese käes viibimine.

Varju ja vett

Popova sõnul tuleb kuumarabanduse saanud inimene kohe varju toimetada. „Pärast varju toimetamist anda lonks lonksu haaval vett juua. Otsmikule tuleb panna midagi jahedat, milleks sobib näiteks märg rätik. Kui inimene pole aga teadvusel, siis tuleks kohe kiirabi kutsuda,” juhendas ta.

Mida teha seni, kui kiirabi kohale jõuab? Kannatanu tuleks keerata külili, välistamaks võimalust, et ta okse kätte lämbub, soovitas Popova. „Ja kindlasti ei tohi kuumarabanduse saanud inimest üksi jätta!” rõhutas ta veel.

Kuuma ilmaga on suuremas ohus just vanemad inimesed, kellel on kroonilisi haigusi või muid terviseprobleeme, väikesed lapsed ja ka isikud, kes teevad kuumas kehaliselt pingutavat tööd. „Vanematel inimestel ei tasuks päevasel ajal väljas liikuda,” märkis Tartu kiirabi juhataja Ago Kõrgvee.

Tartus oli olukord eilse seisuga rahulik. Põhjuseks, miks esineb Tartus, kus kuumus on suurem kui paljudes teistes Eesti linnades, kuumarabandust hoopis vähem, peab Kõrgvee inimeste mõistlikku suhtumist päikese käes viibimisse.

Kolmapäeval uksed avava suurfestivali Õllesummer avalike suhete juhi Reno Hekkonensi sõnul kuumalaine mõju ohjeldamiseks erilisi ettevalmistusi ei tehta. „Basseini ei hakka keegi küll kaevama, sest on kuum. Siiski, inimestele osutatakse igasugust abi ja vajadusel jagatakse tasuta vett. Kuuma pärast midagi ära küll ei jää,” kinnitas ta. Ürituse ajal on võimalik minna ka telgi alla varju või jahedamatesse siseruumidesse.

Kommentaar

Kristel Peetsalu, Eesti maaülikooli loomakliiniku loomaarst

Klassikaline kuumarabandus tekib, kui loom jäetakse autosse või päikese kätte, kus tal pole võimalik varju minna ega vedelikku saada. Ka treeningud ja pikemad jalutamised võivad ohtlikuks osutuda. Kuumus on juba röövinud ühe koera elu.

Eriti peaks tähelepanu pöörama ketis olevatele ja tumedakarvalistele koertele.

Kuumarabanduse esimesed sümptomid on lõõtsutamine, nõrkus, oksendamine või liigne loidus. Selliste märkide esinedes tuleks kasta loom märjaks, viia jahedamasse ruumi ja kasutada ventilaatorit. Pikemat jahutamist jääkülma veega (voolikuga või vannis) ei tohi teha! See tekitab perifeersete veresoonte ahenemist, mistõttu soe veri ei pääse elutähtsatesse organitesse. Kuumarabanduse puhul tuleks loom kindlasti viia loomakliinikusse seisundi hindamiseks, sest võivad tekkida terviseprobleemid.

Selleks et probleeme vältida, on parem loomi pikaks ajaks randa kaasa mitte võtta. Kui seda on väga tarvis teha, siis kindlasti varuge piisavalt vett ja leidke varjus olemise võimalusi. Jalutuskäigud tuleks teha kas varahommikul või hilisõhtul.

Kuumalaine

Terviseameti soovitused:

•• Võimalike ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoiduda keskpäeval pikemat aega päikese käes viibimisest. Kui see pole võimalik, siis kandke kindlasti päikese eest kaitsvaid riideid ja peakatet.

•• Vedelikukaotuse vältimiseks jooge sageli, soovitatavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohiks liialdada, sest need joogid suurendavad organismi vedelikukadu.

•• Suvenautijad peaksid kindlasti kasutama päikesekaitsevahendeid isegi siis, kui otsest päikest varjavad harvad pilved, sest 90% UV-kiirgust tungib ka läbi pilvede.