Probleem piiriületusega tekkis sellest, et juba aastal 2006 võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu vastu määruse, mis käskis 19. jaanuarist 2009 lõpetada varasemad kokkulepped lihtsustatud piiriületuskorra kohta, vahedas portaal ERR uudised.

Samas näeb see määrus ette, et riigid saavad alustada kahepoolseid läbirääkimisi lihtustatud piiriületusrežiimi kehtestamiseks kolmandate riikidega, kuid Eesti valitsus pole kolme aasta jooksul soovinud nendega algust teha.

Paeti sõnul on välisministeerium juba kolmel korral pakkunud valitsusele välja mõtte, et Venemaaga sarnaselt Läti ja Leeduga neid läbirääkimisi alustada.

"Kuid valitsuse üksmeelt ei ole positiivses mõttes seni saavutatud. On olnud ka hoiak, et vaatame, mis Läti ja Leedu läbirääkimistest saab ja kas nad üldse kuskile jõuavad ja tulla siis teema juurde tagasi," ütles möödunud reedel Setumaal käinud Paet saatele Uudis+. 

"Välisministeerium tõi esimest korda ettepaneku läbirääkimisi alustada juba 2007. alguses. Saime siis vastuse, et "ei, ei ole vaja alustada läbirääkimisi, kuna selleks on näiteks julgeolekualaseid põhjusi"," lisas välisminister.

Paeti sõnul on välisministeeriumi sooviks, et Eesti oleks valmis jätkama pikaajaliste ja mitmekordsete viisade andmist Venemaa kodanikele ning et Venemaa võiks sama teha nende Eesti inimeste suhtes, kes seni said pikaajalisi viisasid põhjusel, et neil on teisel pool lähedaste matmispaigad, perekondlikud sidemed või vara.