“Nõuan igal juhul, et Vanemuise karkass kuuluks mulle,” kinnitas kuulsa Saksa kirjastaja Julius Springeri 91-aastane poeg Rudolf Vanemuise päritolu saladuse lahendanud Soome ajalehe Ilta-Sanomat ajakirjanikele. “Juriidiliselt on mul selleks õigust.”

Kunstikaupmees Rudolf Springeri sõnul ei suuda ta tõenäoliselt jahti ise korda teha ning seetõttu kavatseb ta Vanemuise vraki sobiva hinna eest maha müüa.

Samas peab Springer veel omandiõigust tõestama, sest Vanemuist peab enda omaks ka Tallinna Kalevi jahtklubi.

”Ausalt öeldes kuulen ma Springeri poja sellisest seisukohast esimest korda,” ütles Kalevi jahtklubi kommodoor Aare Kööp. ”Ma ei usu, et Springer saab seda asja nii lihtsalt võtta. Vanemuine ei ole mingi Saksamaalt röövitud sõjasaak, vaid see anti sõjast tekkinud kahjude katteks.”

Vanemuine oli pikka aega Kalevi jahtklubi uhkus. Kui see merd sõidaks, siis oleks Vanemuine ka praegu Eesti suurim purjelaev. Merel pole Vanemuine käinud juba 20 aastat.

Algselt Albatros V nime kandnud purjekas jõudis Eestisse 1947. aastal. Tõenäoliselt oli see osa Vene sõjasaagist ning Eestis sai alus nime Vanemuine. Pärast 1980. aasta olümpiaregatti otsustas Kalevi jahtklubi purjeka remontida. Laev toimetati Piritalt Saaremaale. Aastad läksid, remont lükkus aina edasi ja purjeka seisukord halvenes. Ebaõnnestusid ka kõik katsed leida purjekale sponsor. Praegu seisab purjeka karkass Nasva sadamas tellingutel.

Soome ajakirjanikud Sakari Nupponen ja Kimmo Kiimalainen selgitasid välja, et ajaloolise purjeka lasi enne Teist maailmasõda ehitada Saksa suurkirjastaja Julius Springer. Julius Springerile kuulus ettevõte, millest kasvas välja tänane Axel Springeri hiigelkirjastus Saksamaal.

Springer jõudis oma purjeka üle vähe rõõmu tunda. Ta sai selle kätte 1936. aastal, kuid juba kolm aastat hiljem oli see Eduard Strassburgi valduses. Ilta-Sanomate andmetel oli Berliinis Wannsees elanud Julius Springeri suguvõsas juudi verd ning selle tõttu konfiskeerisid natsid tema varanduse.