Seagripi riskirühm on noored täiskasvanud ja keskealised
Tervisekaitseinspektsiooni hinnangul on enamike gripitüvede puhul kõige suurem tõenäosus haigestuda vanematel inimestel ning lastel, siis seagripi riskigrupiks on seniste juhtumite põhjal noored täiskasvanud ning keskealised.
Tervisekaitseinspektsiooni teatel on haigus Põhja-Ameerikast Euroopasse sattunud inimeste kaudu, kes on hiljuti Mehhikos reisil käinud.
„Haigus ei ole raske. Haigus on gripilaadsete nähtudega palaviku, üldise halva enestunde, ülemiste hingamisteede põletikkudega – köha, nohu,“ rääkis tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro.
Aro sõnul pole päris korrektne nimetada konkreetset gripitüve seagripiks, kuna haigust põhjustab viirus, mis on segu seagripi, linnu ja inimgripi viiruse geenidest.
Ta lisas, et EL tegeleb seagripiga, mis väljendub hetkel näiteks selles, et riikide vahel jagatakse haigusjuhtumeid puudutavat infot.
Tervisekaitseinspektsiooni teatel mõjutavad haiguse kulgu mõjutavad mitmed asjaolud näiteks, millal inimene hakkas selle vastu ravi saama.
Hektel seagripi vastu vaktsiini olemas ei ole ning selle välja töötamine võtab tervisekaitseinspektsiooni sõnul aega neli kuni kuus kuud.
Seagripp allub uuema põlvkonna ravimitele. Siseministeeriumi andmetel on Eesti riigil on varutud 3000 doosi gripiravimit oseltamiviiri. Samuti on gripiravimid müügis ka retseptiravimitena apteekides.
Seagrippi ravitakse nagu tavalist grippi ning haiglasse inimesi reeglina ei toimetata.
Tervisekaitseinspektsioon ei soovita minna praegu Mehhikosse puhkusereisile, kuid kui on väga vaja minna näiteks tööasjus, siis ei peaks seagripis ülemäärast ohtu nägema, kuid kasutama näiteks näo ees maski ning hoolega käsi pesema.
Mis on sigade gripp?
Sigade gripp on hingamisteede äge viirusnakkus sigadel, mida põhjustab A-tüüpi gripiviirus. Sead paranevad sellest tavaliselt 7-10 päevaga, suremus sellesse on väga väike. Sigade gripp võib levida ka lindudele, kodulindudele, hobustele ja inimestele. Liikidevaheline viiruse ülekandumine on haruldane.
Inimeste haigestumised sigade grippi on toimunud vaid otsesel kokkupuutel sigadega ja seda väga harvadel juhtudel. Euroopas on alates 1958.a. kokku teatatud 17 haigetest. Viirus ei levi sealiha ega sealihatoodete kaudu.
Sigade gripi sümptomid inimestel on tavaliselt sarnased hooajalisele inimeste gripile: palavik, haiguse äkiline algus, millega kaasnevad hingamisteede sümptomid, samuti võib esineda kõhulahtisust.
Uus sigade gripi viirus, mis on tuvastatud Ühendriikides ja Mehhikos sisaldab sea-, linnu- ja inimese gripi geene. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud. Lisaks viitavad juhtumid sellele, et viirus levib inimeselt inimesele, millest tulenevalt võib haiguse kulg kujuneda oluliselt raskemaks.
Viirus ei levi sealiha ega sealihatoodete kaudu.
Sigade gripp hakkas Põhja-Ameerikas levima märtsikuus. Hetkel on Mehhikos teada üle 1600 haigusjuhtumi. Surma on saanud 103 inimest, sealjuures 20 juhul on täiesti kindel, et tegemist oli seagripiga. Ülejäänud juhtumite puhul kahtlustatakse vähemalt osalist seost selle viirusega.
Tänase seisuga on ka Euroopas registreeritud mõned seagripi juhtumid. Ligi paarikümnel korral on teatatud kahtlustest, et mõni eurooplane põeb seagrippi.
