Skandaal: solvatud Ilves jalutas kongressilt minema
Pühapäevase, kolme soome-ugri riigi presidendi osalusel toimunud istungi algul pidas kõne Venemaa Föderatsiooni riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov. Ta esitas oma ettekandes kahtlase väärtusega ja suisa valelikke tõlgendusi pronksiööst.
Kossat‰ov rääkis sellest, et kui huligaanselt peksti läbi Mari kongressi juht Vladimir Kozlov, saatis Euroopa Parlament – nende hulgas Toomas Hendrik Ilves – Venemaale kirja, milles paluti juhtumit uurima hakata ja nõuti vähemuste diskrimineerimise lõpetamist. Ta mainis, et Kozlovi asjus võeti vastu isegi Euroopa Parlamendi otsus. Seejärel aga ütles Kossatšov: “Mingit Euroopa Parlamendi otsust ei tulnud aga siis, kui politsei peksis möödunud aastal läbi pronkssõduri kaitsjad.”
Ilves tõusis protestiks laimu vastu koos kaaskonnaga püsti ja lahkus saalist, saatjaks eestlaste delegatsiooni maruline aplaus. Presidendi avalike suhete juht Toomas Sildam ütles Eesti Päevalehele, et juhtumit ei saa kuidagi enam kommenteerida, sest Ilvese lahkumine oli selge ja ühene vastus saalis kõlanud kõnele.
Ilvese lahkumise järel eestlaste poolt kõne pidanud riigikogu liige Ivi Eenmaa ütles saalile, et tal on väga häbi ja kahju, et kongress ära rikuti. “Meil on toimunu pärast väga häbi ja võin riigikogu saadikuna tunnistada: siit lavalt kõlas Eesti kohta vale,” nentis Eenmaa. Hiljem toimunut kommenteerides ütles ta, et ka Soome ja Ungari presidendi kongressisaalist lahkumist (nemad lahkusid Ilvesest mõni aeg hiljem) võis käsitleda kui protesti lavalt kõlanud valeliku ajalookäsitluse vastu.
Toetusavaldused kõnedes
Vaheajal võttis Ivi Eenmaa vastu mitme rahva toetusavaldusi, millega avaldati nii talle kui ka Toomas Hendrik Ilvesele tunnustust resoluutse käitumise eest. Samuti piirasid Eenmaad paljude telekanalite reporterid, kes soovisid kuulda moonutamata tõde nii Kossatšovi poolt mainitud pronksiöö sündmuste kui ka Eesti olukorra kohta. Avalikult toetasid Ilvese käitumist oma kõnes liivlaste ja soomlaste esindaja Aldis Ermanbriks ja Seppo Lallukka.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri hinnangul oli Ilvese lahkumine soome-ugri kongressilt Konstantin Kossat‰ovi laimava kõne peale põhjendatud. Soome Vabariigi president Tarja Halonen ütles hiljem oma riigi ajakirjanikele, et Ilvese käitumine oli spontaanne reaktsioon provokatiivsele kõnele.
Üle-eelmisel soome-ugri maailmakongressil 2000. aastal Helsingis põhjustas skandaali president Lennart Meri, kes kritiseeris oma kõnes Venemaad hantide ja manside kultuuri hävitamise pärast.
Korraldajad püüdsid takistada raamatute jagamist
•• Viienda soome-ugri maailmakongressi korraldustoimkond tegi rohkesti katseid takistada Eesti delegatsiooni kaasatoodud raamatute ja muude trükiste levitamist.
•• Kõige enam on korraldajaid pahandanud eestlaste toodud raamatunäitus, mille eksponaatide hulgast soovitati ära võtta nii Mordvas 1930-ndail korraldatud repressioone käsitlev Venemaal ilmunud raamat kui ka Art Leete vene keelde tõlgitud ülevaade 1933.–1934. aastal toimunud hantide Kazõmi sõjast Nõukogude võimu vastu.
•• “Mul soovitatakse pidevalt mitte tekitada pahandusi ja mitte korraldada provokatsioone. Veel pakuti, et andku ma need raamatud otse kohalikule raamatukogule, neid vaatamiseks välja panna polevat mõtet,” ütles raamatute näituselt eemaldamise kohta Fenno-Ugria asutuse juht Mihkel Volt.
•• Eesti delegatsioon oli tunnistajaks kahe turvamehe vestlusele, milles üks soovitas teisel kongressihoonesse sisenejate kottidest eriti hoolega raamatuid otsida ja kui silma peaks hakkama “Kazõmi sõda”, siis see ära võtta.
•• Riigikogu liige Ivi Eenmaa rääkis, et turvatöötajad vaatasid tema kotis olnud raamatud väga hoolikalt üle. Siin kirjutaja kongressi materjale sisaldavas paberikaustas tegid turvajad samuti üleeile hoolega tööd, tundes huvi, mis infot konkreetselt üks või teine paber sisaldab.
•• Ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid rääkis, millist hirmu tekitas ühes Mari delegatsiooni liikmes temalt kingiks saadud venekeelne Mart Laari raamat punasest terrorist. “Mari, kes algul ei julgenud kingitust vastu võtta, ütles mulle, et sellise raamatu omamise eest võivad järgneda igasugused pahandused,” selgitas Raid.
•• Korraldajaid ajas segadusse ka eestlaste soov jagada kõigile kongressi delegaatidele kingituseks kirjandust sisaldav suveniirkott. Muu hulgas oli selles europarlamendi liikme Katrin Saksa ülevaade soome-ugri rahvaste olukorrast Venemaal. Samuti sai ühest välisministeeriumi üllitisest lugeda pronksiöö sündmuste tõepärast ülevaadet.
•• Korraldajad soovisid kõigepealt kõigi kingipakkide sisuga tutvuda ning seejärel kadusid kingitused kaheks päevaks teadmata kohta. Meiepoolsete tungivate nõudmiste järel saadi kirjasõna viimaks eile lõunaks kätte ja jagati laiali.
